vokaalpolüfoonia). Giovanni Pierluigi da PalestrinoUmbes 15251594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja. Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika " kirjaviisi akadeemiline eeskuju. 1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele.
12-aastaselt toodi Sitsiiliasse F.Gonzaga sõjaväelaagrisse. 21-aastaselt sai rooma kiriku kapellmeistriks. Jäi Münchenisse. Elurõõmus kunstnik, näitleja, humorist, kapellmeister. 1568 etendas pulmapeol komöödiaid. Üle 2000 teose. Tähelepanu ilmalikul muusikal: "Talumees, mis sa kotis kannad?", "Neiu läheb kaevule", "Oo vein, viinamarjade kuningas". Võrreldakse Rubensiga. Palestrina (1525 -1594), Itaalia, vaikne, elu seotud Roomaga. Looming mõjutatud katoliku kirikust. Pärit Palestrinast. 12-aastaselt läks Rooma kirikusse laulma. 1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes
olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. 6. Luteri koraal. Luteri koraal on Saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Sellest on algusest peale tehtud mitmehäälseid kooriseadeid. 7. G.P da Palestrina elulugu. G.P da Palestrina (1525-1594) oli üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid. Teda toetas oluliselt paavst Julius III 1551.a. sai noorest ja vähetuntust Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht, 1554.a. ilmus trükis tema esimene missakogumik. 1555.a. katkes Palestrina kiire tõus: ta määrati Lateraani basiilika kapellmeistriks, kust ta konfliktide tõttu lahkus. 1571.a. kuni surmani teenis Palestrina Rooma Peetri kiriku kapelli juhina. 1580.a. suri Palestrina abikaasa. Palestrina looming on suuremas osas vaimulik, kuid ta on loonud ka umbes 100 ilmalikku madrigali ja 50 vaimulikku madrigali. On säilinud tema
10 Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 "A- CENT", Tallinn, Valgus 1985 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/j_s_bach.html http://www.eestikirik.ee/node/5321 http://www.zone.ee/kunajal/interest.htm Hubov, Georgi (1975). "Johann Sebastian Bach", Eesti Riiklik Kirjastus Jürisson, Johannes (1966). "Palestrinast Bachini", kirjastus "Eesti Raamat", 11
ranged reeglid jäid neile kitsaks, nad kuulusid kontserdisaali. Bach oli kuulsaist saksa heliloojaist viimane, kes rajas oma muusika tollal üldlevinud laululiigile- protestantlikule koraalile, mis ühendas endas nii vana Gregooriuse koraali kui ka saksa rahvalaulu intonatsioone. Kirjandus Hubov, Georgi (1975). "Johann Sebastian Bach", Eesti Riiklik Kirjastus, lk 5, 9-38, 39-62, 166- 167, 174-175, 230- 233 Jürisson, Johannes (1966). "Palestrinast Bachini", kirjastus "Eesti Raamat", lk 108, 112-114, 117, 119- 120 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian_bach_jane.htm , 9.jaanuar Lisad
Kasutatud kirjandus ...................................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev artikkel kirjeldab süvitsi, millist rolli mängis Trento nõukogu (kirikukogu) kirikumuusikale piirangute kehtestamisel. Nõukogu tegevuse kohta on liikvel palju legende. Nii näiteks mainis Agostino Agazzari 1607. aastal esimest korda tuntud legendi helilooja Palestrinast ja sellest, kuidas tema missa ,,Papae Marcelli" (paavst Marcellus II pühendatud missa) päästis kirikumuusika nõukogu rünnakute eest. Seda legendi viimistlesid teisedki allikad ja mitusada aastat hiljem leidis see koha Hans Pfitzneri ooperis ,,Palestrina". Ometi ei ole legendid alati ajalooliselt tõesed. Käesolev essee keskendub sellele, kuidas Trento nõukogu suhtus muusikasse ja üritab sealjuures eristada kahte aspekti:
1829. aastal esitas Berliini lauluakadeemia oma saalis Mendelssohni 11 dirigeerimisel Bachi Matteuse passiooni (1729). Vaimustav sündmus mõjus muusikaliselt, religioosselt ja ka isamaaliselt. Aga Bachi-austusest hoolimata ei võetud teda 19. sajandi kirikumuusika eeskujuks selleks jäi ka protestantlikule kirikule ikkagi Palestrina. (NB! Siin võiksime erandina välja tuua Mendelssohni ja ta ,,Pauluse" -- miks?) Mitte Bachist, vaid Palestrinast hoovas ,,rahu", ,,õilsat lihtsust", mida sooviti. Selle asemel, et nüüd jumalateenistusel Bachi kantaate laulda, varustati Palestrina ja Lassuse motetid saksakeelse tekstiga ja lauldi neid. Bachi jäid laulma lauluakadeemiad ja teised kooriühingud, kes tegutsesid enamasti väljaspool kirikut. 19. sajandi lõpupoole küll valitses seisukoht, et Bachi muusika on ,,tõeline" kirikumuusika, aga selleks ajaks oli Bach muutunud vaieldamatuks klassikuks. Kirikumuusika praktikas eelistati ka 19
annaabi.ee 
