2. Palaviku olemus ja selle kindlaksmääramine Palavik võib olla märk sellest, et organismis on põletik. Põletik on organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on haigust tekitavate bakterite eemaldamine. (Loogna jt 1998: 28). Põletiku põhitunnusteks on punetus ja kuumus, turse, valu ja liikumisvõime kaotus (Roper jt 1999: 73). Palavik on organismi parandav protsess, ning mõneti on see isegi hea (Ormisson 2010: 85). Inimese normaalne kehatemperatuur on 36,6 o C, palavikuks hakatakse lugema alates 37,4o C järgi (Loogna jt 1998: 20). Kehatemperatuur on organismis kõikuv: madalaim on see kell 4-5 ajal hommikul ja kõrgeim kella 16-17 ajal. Samuti oleneb kehatemperatuur ka vanusest, lastel on see keskmisest 0,3-0,4 o C kõrgem ja allub suurematele kõikumistele. (Loogna jt 1998: 20-21). Kehatemperatuuri mõõtmine võib olla aeganõudev osa ambulatoorses pediaatrilises ravis, sest see võib põhjustada lapsele stressi ega ole alati täpne. Kohtadel, kus palaviku
Samuti võivad kehatemperatuuri kõikumist esile kutsuda sotsiaalsed narkootilised ained nagu kofeiin, sigaretid ning alkohol. Alkohol võib põhjustada keha jahtumist, sest see laiendab veresooni ning keha 4 pinna soojuskadu suureneb. Söömine võib samuti temperatuurile mõju avaldada: süües proteiinirikast toitu, toodab keha rohkem soojust. (Roper jt 1999: 256- 257). 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised Palavikuks nimetatakse organismi üldist reaktsiooni vastuseks mingile ärritajale; seda reaktsiooni iseloomustab kehatemperatuuri kõrgenemine soojusregulatsiooni häirest tingituna. Palaviku puhul soojusteke ületab soojus kao. (Kristman 1978: 51). Temperatuuri tõustes hakkab toimuma intensiivsem soojusteke, nahaveresoonte spasmi tõttu soojuskadu väheneb. Selles staadiumis on haige kahvatu ning tal on külm. Temperatuuri kiire tõusu
araablastest jahimeeste eest kaua aega kõrbes, suundudes lõpuks Pärsia lahe rannikule, kus ta ujus läheduses asuvale saarele. Jahimehed jälitasid teda ikka veel ning gasell juhtis väsinud jälitajad imeilusa puhta veega allika juurde. Tänutäheks kinkisid jahimehed talle elu. Allika lähedusse loodud asula nimetasid nad aga Abu Dhabiks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab 'gaselli isa'. Palavik (lk 407) - Palavikuks nimetati peamiselt kehatemperatuuri tõusu, millega kaasnes peavalu, uimasus, nõrkus ja külmavärinad. Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. Veel võidi palavikuks nimetada põletikku, näiteks haava ümber. Keskajal usuti, et salve (neid söödi) aitab leevendada palavikku ja külmetust. Inimesed uskusid ka, et eukalüptus aitab võidelda malaariapalaviku ja teiste palavikulise nähtudega.
oluliselt ei takista, kuid võistluskoormusel võib harjutada alles pärast täielikku ter- venemist. · Haigena harjutamine organismi treenitust ei paranda. · Haiguse puhul tuleks alati konsulteerida arstiga. 47 SPORDIMEDITSIIN NB! PALAVIK Palavikuks nimetatakse kehatemperatuuri tõusu üle 3737,5 kraadi, mõõdetuna kaenla alt. Palavik on mingi haiguse tunnus, mitte iseseisev haigus. Palaviku põh- justajad on peamiselt ägedad hingamisteede põletikud. Kõige sagedasem ägeda palaviku põhjus on nii lastel kui ka täiskasvanutel viiruse, bakteri või muu hai- gustekitaja põhjustatud infektsioon
näinud. Jumala eest, peremees! Vannun, et ma üksi olen oma sada viiskümmend pudelit ära joonud.» «Halastust!» hüüdis peremees. «Kui teener on joonud kas või poolgi sellest mis isand, siis olen ma laostunud.» «Grimaud on teener heast majast, kes ei lubaks endale juua sama veini mis mina. Tema jõi ainult vaadist. Kuulake, ma usun, ta unustas kraani kinni keeramata. Kas te kuulete? Voolab.» D'Artagnan pahvatas naerma, see muutis peremehe külmavärinad palavikuks. Samal ajal ilmus oma isanda järel välja Grimaud, musket õlal ja pea tudisev, otsekui Rubensi maalide purjus saatür. Eest ja tagant oli ta üle valatud rasvase vedelikuga, milles peremees tundis ära oma parima oliivõli. Protsessioon sammus läbi suurest saalist ja seadis ennast sisse võõrastemaja parimas toas, mille d'Artagnan oli omavoliliselt okupeerinud. Vahepeal ruttasid peremees ja tema naine laternatega keldrisse, kuhu sisenemine oli
tahhükardia, tahhüpnoe. Patsient on hirmul, palavik 38,8 °C, auskultatsioonil on kuulda pleura hõõrdumist. Kas tegemist on kopsupõletiku või kopsuembooliaga, ei ole prekliinilistes tingimustes võimalik kindlaks teha. Puhkeasendi düspnoe – raskendatud hingamine ka puhkeasendis Tsüanoos – naha sinakakstõmbumine Hüpotensioon – madal vererõhk Tahhüpnoe – kiirendatud hingamistegevus Pleura hõõrdumine – kopsukelmete üksteise vastu hõõrdumine Määratlus Palavikuks loetakse temperatuuri tõusu rektaalselt üle 38,0 °C või aksillaarselt üle 37,3 °C. Hommikuti on keskmine suu kaudu mõõdetav kehatemperatuur 36,7 °C (36 °C–37,4 °C), õhtuks see tavaliselt tõuseb. Normaalne rektaalne temperatuur on 0,5 °C kõrgem, aksillaarne seevastu selle võrra madalam. Tümpaanilise (kõrvast) temperatuuri mõõtmine on küll kiire ja kergesti 361 tehtav, kuid selle usaldusväärsus ei ole nii kindel. Standardiks loetakse rektaalse temperatuuri
annaabi.ee 
