● See toimus 23. augustil 1989. aadtal ● Umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. ● Eesti, Läti, Leedu. Miks? ● 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov- Ribbentropi paktiks. ● Okupatsioon jätkus, NSVL aga eitas pakti olemasolu ja kinnitas endiselt, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. ● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks miljonit Balti riikide elanikku üksteisele käed, moodustades inimketi, mis kulges
maailmasõda. Teine maailmasõda haaras kogu maailma sealhulgas ka muidugi Eestit. Seda on nimetatud ka ohvriterohkemaiks sõjaks kogu maal.1939. aastal hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhted. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekalleletungilepingule, mida siiski mõlemad pooled pärast rikkusid. Seda nimetatakse MolotoviRibbentropi paktiks ja sellega kaasnes ka saljane protokoll. Selles paktis oli Euroopa piltlikult ära jaotatud Saksamaa ja NSVLi vahel. Eesti jäi Venemaa alla. II maailmasõda kujunes rohkem rahvaste mitte armeesõjaks. 1941. aastal ründas Saksamaa NSV Liitu ning Saksa väed okupeerisid Eesti. MolotoviRibbentropi pakti sõlmimine 3 Eesti II maailmasõja ajal Omariikluse kaotus 1939
valitsemis-aja lõpule. Peale seda lahingut läks sakslastel sõjas aina halvemini. Nad kaotasid veel lahinguid ja Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal. Stalingradi lahing oli nii suur vastasseis kahe suurriigi vahel, et sellest tehti 2013. aastal ka 3D film. EELLUGU 3 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa pakti, mida kutsutakse Molotovi-Ribbentropi paktiks. See oli vastastikuse abistamise leping, vähemalt teadsid nii teised riigid Euroopas. Kuid peale Nõukogude Liidu ja Saksamaa ei teadnud keegi, et sellel paktil oli ka salajane protokoll, mis hõlmas Euroopa jagamist. Pandi paika piirid, kus tahavad suurriigid oma mõjuvõimu laiendada. Nõukogude Liidule pidi jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina alad. Teine pool piirist pidi jääma Saksamaale ja Poola jagati kahe riigi vahel pooleks.
vastaseks liiduks. Ribbentropi välispoliitikat saab hinnata tema märgukirja põhjal, sest selles visandatud mõtted tegi ta välisministrina suuremal või vähemal määral teoks. Loobunud illusioonidest, et kokkulepe Inglismaaga on võimalik, tipnes tema nägemus Euroopast Saksa Nõukogude mittekallaletungipaktiga, mille Ribbentrop ja Stalin 23. augustil 1939 Moskvas alla kirjutasid. Seda nimetati Molotovi Ribbentropi paktiks. Jossif Stalin saavutas sellega oma eesmärgi. Nimelt tahtis ta lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.
Kogu suve pidas Stalin läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda. 23. Augustil 1939.a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida nimetatakse 6 allakirjutajate järgi Molotov Ribbentropi paktiks (MRP). Sellega lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid: Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu,
vastastikuse abistamise kokkulepet Ida-Euroopa riikidega, aga see ei õnnestunud. Nii siis sõlmis ta selle Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liit tahtis kommunismi kogu Euroopasse. Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast
Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Sõlmiti Reini pakt, mille järgi pidi Saksa-Belgia ja Saksa- Prantsuse piir jääma puutumatuks ning Reini piirkond jääb demilitariseerituks. Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu. 1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi-Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis. Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest.
annaabi.ee 
