väljaspool baaside lepingut. Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukku. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.
Kasutati ka nn harjutuspomme, mis olid ilma lõhkeaineta, kuid langevarjuga eraldatava signaalelemendiga. Suur-Pakri saarele tehtud polügoonile oli sihtmärkidena paigutatud hulgaliselt vana sõjatehnikat: autosid, lennukeid, soomusmasinaid, rakette ning nende makette jne. Lennuväe juhtimiskeskus asus Väike-Pakril, kus oli ühes osas ka väikene polügoon. Pakri saartel toimus pärast seda aastaid igal suvel demineerijate poolt vähemalt ühenädalane järelkontroll. Praegu sõidetakse Pakrile välja tavaliselt väljakutse korral. Osmussaarel tegid demineerijad kahjutuks180 mm kaliibriliste rannakaitse suurtükipatareide maa-aluse lahingumoona rajatise laod aastatel 1996 - 1997. Eestist on leitud kõige enam vene ja saksa lahingumoona kõiki liike, mida kasutati II Maailmasõjas. Vähemal määral on leitud ka mõne teise riigi lahingumoona, näiteks inglise käsigranaate. 4
tuumaelektrijaama Eestisse. Kavandatava tuumajaama ühe peamise asukohana on Eesti Energia välja pakkunud inimtühja Suur-Pakri saare. 2009 saadeti Pakri saarele geoloogid, kes leidsid, et piirkond on tuumajaama rajamiseks sobiv. Energiafirma vedas suure osa riigikogu ja valitsuse liikmetest ning hulgaliselt omavalitsustegelasigi Soome tuumajaamu vaatama, et rahvas näeks, kui ohutu ja kasulik on tuumaenergia. Lõpuks plaan siiski sumbus ning nüüd plaanitakse Pakrile raja hoopis tuulepark. [12] 16 KOKKUVÕTE Tuumaenergiat on toodetud ja kasutatud juba aastakümneid, ning paistab et ka tulevikus võib just see olla maailmas üheks peamiseks energia tootmise allikaks. Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme
vastatikuselt kokku väljaspool baaside lepingut. Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukk. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas. 5. Punaarmee sissemarss eestisse V: 6. Balti sakslaste lahkumine 7. Eesti okupeerimine(juuni 1940) 8. Juuni pööre 9. Uue valitsuse moodustamine 10. Riigikogu ,,valimised" 11. Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 12. Eesti inkorporeerimine nõukogude liidu koosseisu. 13
väljaspool baaside lepingut. Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukku. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.[ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise _pakt] 3.2 Nõukogude okupatsioon 1940. a kevadel alustas NSV Liit ettevalmistusi Balti riikide okupeerimiseks ja NSV Liiduga liitmiseks. Mai lõpus ja juuni alguses koondati Eesti, Läti ja Leedu piiridele suured relvajõud:
rahvalike traditsioonidega: lustakad seltskonna- spordisündmuseks raudkuti ja raudmuti mitme- tantsud, loitsud ja suur jaanituli koos vorstiküp- võistlus. Seitsmest järjestikku toimuvast spordi- setamisega. Tüdrukute kimbukorjamine seitsmest alast selgus lõpuks nii kangeim spordipoiss kui erinevast suvelillest, poiste vägikaika vedamine -tüdruk. Matk Pakrile ja öö lõkke ääres ühislau- ja matil maadlemine on juba traditsioonilised. ludega jäävad kindlasti kõigile kauaks meelde. Kõik koos vedisid jätkuva innuga ka köit. Matkale Pakri poolsaarele said kaasa kõik üle 10-aastased. V vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants Ööbiti pangal telkides. Imeilus ilm, öine lõke tähis-