kuigivõrd ka järgmisel aastal ning kasvu taaskiirenemist võib oodata alles 2010 aastal (Eesti Pank, 2008). Teenindussektori kasv jääb 2008. ja 2009. aastal negatiivseks, kasvule avaldab mõju tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse kahanemine. Eratarbimine väheneb prognoosi kohaselt 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 2,4%. Prognoosiperioodi lõpuks peaks taastuma era- tarbimise kasvu 5% tase. Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad intressimäärad on soosinud elanike investeerimisotsuste edasilükkamist.Viimastel aastatel on jõudsalt investeeringute kasvu panustanud avalik sektor ning ka 2008. ja 2009. aastal saab tema panus olema positiivne, kuigi tagasihoidlik (Rahandusministeerium, 2008). Ka 2009 aastaks kavandatud eelarvepoliitika peab arvestama majanduse sügavama languse võimalusega. Majandus-langusele omaselt kujuneb kulude kasv 2009
Institutsionaalsed tegurid Tööjõust lahkumise võimalused Normid kehtestatud pensioniiga, suhtumine töökollektiivis/peres, vanusevahe kolleegidega Vajalik staaz ja kindlustusmaksed Pensioni suurus ja selle kujunemine Tõmbefaktorid Tõukefaktorid Heaoluriigi poliitikad Majanduse ümberstuktureerimine Põlvkonnaspetsiifilised oskused Tööpuudus Tööjõu pakkumispoolsed tegurid (tööga seotud, sotsiaaldemograafilised jm) Tööjõu pakkumispoolsed tegurid: Tarbimise ja vaba aja eelistus Sissetulek Pensioni potensiaalne suurus Pensioni asendusmäär Tervislik seisund oluline mõjutaja, ei oma mõju, ainult tõsine terviseprobleem Säästud Perekonna stuktuur Ootused sissetuleku kohta Ootused tervise ja eluea kohta Ootused pensionipõlve suhtes Tööga seotud pakkumispoolsed tegurid:
kasvu piisavalt, piisavalt, et et kompenseerida kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju; c) põhjustab suure kahju ekspordile, kuna hinnad langevad. 33. Disinflatsiooni põhjustavate tegurite hulka ei kuulu: a)) inertsus;; b) pakkumispoolsed tegurid; c) rahapakkumise suurenemine; d) nõudluspoolsed tegurid; e)13 rahvusvaheline efekt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz 34. Tabelis toodud andmete ja arvutatud reaalse SKP baasil vastake allpool toodud küsimustele. Aasta Nominaalne SKP EEK SKP deflaator Reaalne SKP EEK (1982 = 100) 1929 103,9 14,6 711,6
palgatõus g sees. Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni. Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse lüh lühemateks t k perioodideks. i did k 2. Nõudluspoolsed tegurid. Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab. kasvab 3. Pakkumispoolsed tegurid Pakkumissokid kiirendavad või pidurdavad inflatsiooni: ·Negatiivsed pakkumissokid (OPEC'i naftahinna tõus 1970 a.), streigid ja valitsuse poolt kehtestatud piirangud suurendavad inflatsiooni ·Naftahinna ja palga alanemised olid soodsateks pakkumissokkideks. ·Rahvusvaheline efekt Ka valuutakursii muutumisel i on oluline i mõju. j $ kallinemine
ei järgita. Valitsuse eelarvepoliitika realiseeritakse maksumäärade ja riiklike kulutuste reguleerimise kaudu Pro: Enamik keinslasi arvab, et nii monetaar - kui ka fiskaalpoliitikat võib kasutada majanduse stabiliseerimiseks. Contra: Uusklassikud ja monetaristid ei poolda fiskaalpoliitika kasutamist majanduse tasakaalustamiseks. Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, uusklassikud monetaristid ja pakkumispoolsed) arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest mõju avaldada. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarvepoliitika viiteajad Analoogsed monetaarpoliitikale. monetaarpoliitikale 1. Äratundmise viitaeg fiskaalpoliitika puhul on sama mis monetaarpoliitika puhul. NB! Paraku siin nende viiteaegade g sarnasus lõpebki.
..............................................................................32 4.5. Väljatõrjeefekt ...............................................................................................32 4.6. Ricardo ekvivalentsus ....................................................................................32 4.7. Fiskaalpoliitika multiplikaatorimudelis ..........................................................33 4.8. Fiskaalpoliitika pakkumispoolsed efektid.......................................................33 5. RAHA JA PANGANDUS NING RAHAPOLIITIKA.......................................35 5.1. Raha olemus ..................................................................................................35 5.2. Raha mõõtmine ja pakkumine........................................................................35 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal.........................................
kasvu piisavalt, piisavalt, et et kompenseerida kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju; c) põhjustab suure kahju ekspordile, kuna hinnad langevad. 33. Disinflatsiooni põhjustavate tegurite hulka ei kuulu: a) inertsus; b) pakkumispoolsed tegurid; c) rahapakkumise suurenemine; d) nõudluspoolsed tegurid; e) rahvusvaheline efekt; 34. Tabelis toodud andmete ja arvutatud reaalse SKP baasil vastake allpool toodud küsimustele. Aasta Nominaalne SKP EEK SKP deflaator Reaalne SKP EEK (1982 = 100) 1929 103,9 14,6 711,6 1933 56,0 11,2 500,0
annaabi.ee 
