kasut. arvutiskeemides. ning taasesitada infot ühe sõna kujutab endast andmeselektorit. püsimälude töökiirus peab olema Aeglasemad, kui bipolaarsed, kaupa. Lisaks nihutatakse registri Multipleksoril on mitu sisendit ja võimalikult suur. Püsimälu on kuid võimaldavad suurema abil infosõna bitte vasakule või üks väljund. Sisendid jagunevad mõeldud korduvaks inform. pakkimistiheduse, energitarve paremale. Sõna nihutamisega infosisenditeks ja juhtsisenditeks, lugemiseks. Info on salvestatud väiksem. (MOS (Metal Oxyde muundatakse rööpkoodis esitatud kusjuures infosisendite arv püsimällu kas pooljuhtmälukiibi Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt.
Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-
Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhteliselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti
Mälu hierarhia arvutis Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhtekiselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kaks on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise
Reference source not found.). Registermälu on võrdlemisi kallis ja sellepärast on tema maht piiratud. Registermälu töötab protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (Cache), mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Need kaks on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördusmäluna, mis on dünaamilisest mälust kiirem. Põhimälu on dünaamiline suvapöördusmälu, mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui staatiline mälu, kuid on aeglasem. Järgnevad juba järjestikpöördusega mälud, mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahuga. Parima tulemuse annab erinevate mälutüüpide kombineerimine arvuti eri kohtades. Seal, kus on palju infomahtu, kasutatakse suhteliselt odavat mälu, mis aga ei ole eriti kiire. Samas seal, kus on oluline kiirus, kasutatakse kiireid mälusid, mille maht on aga hinna tõttu piiratud.
võimalik saavutada 4 erinevat seisundit. Paisud tyhjad, yks täis teine tyhi ja vastupidi ja mõlemad tühjad. Mällu kirjutamine ja mälust kustutamine käib paisu pinge reguleerimisel ja mälust lugemine käib suudme(Drain vist) kaudu. SRAM: Muutmälu staatilistel mäluelementidel, mis ei vaja perioodilist värskendamist ( näiteks trigerid MOP-transistoridel ). DRAM: Muutmälu tüüp, kus andmeid esitatakse väikese mahtuvuse laenguna või selle puudumisena; lihtsuse, odavuse ja suure pakkimistiheduse tõttu PC-de põhiline mäluseade, kuid vajab andmete perioodilist värskendamist. Enamiku dünaamiliste mälude puhul kasutatakse väliste aadressühenduste arvu vähendamiseks aadressi sisestamist mällu kahes järgus: algul mälumaatriksi rea- aadressid ja seejärel veeruaadressid. DRAM-i adresseerimine ning infi lugemine/salvestamine toimub järgmises järjestuses: a) rea-aadresss ja signaal RAS# b) viide c) veeruaadress ja signaal CAS# d) lugemine või salvestamine e) värskendamise viide
6.Jäme- ja peeneteralise pinnase põhilised erinevused 6 7. Liivpinnase tihedus. Mida tähendab tihedus proctorteimi järgi D95? Mis on optimaalne veesisaldus? Pinnaste puhul on otstarbekam kasutada füüsikalise mõistena tuntud tiheduse asemel mõistet mahu mass. Tihedust kasutatakse geotehnikas ka terade omavahelise pakkimistiheduse tähenduses kohev ja tihe pinnas. Veesisaldus e. niiskus w - Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. 8.Vee mõju pinnase käitumisele. Veejuhtivus. Filtrtsioonimoodul. Hüdrauliline gradient. loeng 1 lk 32. Pinnase poorides oleval veel on oluline mõju pinnase käitumisele. Vesi mõjutab pinnase mahuk aalu, tugevust ja vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu
ellepärast te ema maht on n ka piiratudd. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vvahemälu (p peidikmälu, CCache) mis o on juba suur ema mahugga, aga ka mõ õnevõrra aeglasem m. Esimesed kaks on realliseeritud reeglina staatiilise suvapöö ördus mälun na mis on kiirem dünaamilisest. Põhim mälu on dünaaamiline suvvapöördus m mälu mis taggab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dü ünaamiline, kkuid on ka aeeglasem. Järrgnevad jubaa järjesti pöörduseega mälud m mis on veelgi aeglasemad d, kuid suureema mahulissed. ANDMEEDASTUS PROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab
Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhteliselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised 32 · Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) MÄLU Memory Suvapöördus mälu Primary Jadapöördus mälu
Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhtekiselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) MÄLU Memory Suvapöördus mälu Jadapöördus mälu
13 toodud suuruste kaudu. Joonisel on pinnase koostisosad - terad, vesi ja gaas - üksteisest eraldatud. Vt tähistab terade mahtu, Vp pooride mahtu, gt terade massi ja gv vee massi. Võrreldes terade ja vee massiga on gaasi mass tühine ja sellega ei ole vaja arvestada. 2.11.1 Mahumass (tihedus) . Pinnaste puhul on otstarbekam kasutada füüsikalise mõistena tuntud tiheduse asemel mõistet mahumass. Tihedust kasutatakse geotehnikas ka terade omavahelise pakkimistiheduse tähenduses kohev ja tihe pinnas. Näiteks lause "väga tiheda turba mahumass on väiksem koheva liiva mahumassist" annab mõtte edasi selgemalt, kui lause "väga tiheda turba tihedus on väiksem koheva liiva tihedusest". Mahumass on pinnase mass mahuühikus, seega + = mt mw kg/ m3 (t/ m3) (2.6) Vt + Vp 20
Vt tähistab terade mahtu, Vp pooride mahtu, gt terade massi ja gv vee massi. Võrreldes terade ja vee massiga on gaasi mass tühine ja sellega ei ole vaja arvestada. 2.11.1 Mahumass (tihedus) . Pinnaste puhul on otstarbekam kasutada füüsikalise mõistena tuntud tiheduse asemel mõistet mahumass. Tihedust kasutatakse geotehnikas ka terade omavahelise pakkimistiheduse tähenduses kohev ja tihe pinnas. Näiteks lause "väga tiheda turba mahumass on väiksem koheva liiva mahumassist" annab mõtte edasi selgemalt, kui lause "väga tiheda turba tihedus on väiksem koheva liiva tihedusest". Mahumass on pinnase mass mahuühikus, seega + = mt mw kg/ m 3 (t/ m 3) (2.6)
annaabi.ee 
