organisatsioonile.Tihti ehitatakse laivõrke kasutades rendiliine. Igas liini otsas on ruuter ja HUB ehk jaotur. 4.1 WAN ühendused 1. Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN'is. 2. Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. 3. Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 4. Rakuretranslaator ( Cell Relay ): Telekommunikatsioonis nimetatakse
Päringud: stacki 4)TCP-A vastab tühja segmendiga, milles on ainult ACK parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub GET-info küsimine, POST- serverile info saatmine, HEAD- TCP-B SYN-i kohta. Seejärel hakkab TCP-A andmeid alles füüsiline andmeedastus. päring, millele ei nõuta serveri vastust. Kuna server ei mäleta saatma. 8. Kanalikommunikatsioon, pakettkommunikatsioon ja kliendi eelmisi päringuid, tuleb audenditava lehekülje puhul iga 26. TCP timeout määramisel on tähtis, et ei seataks liiga sõnumi kommunikatsioon. päringu algusesse lisada autoriseerimise rida. Kui seda ei tehta, lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka Kanalikommunikatsioon – sidetehnoloogia füüsilise eritrakt siis nõutakse kasutajanime ja parooli
Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) voi sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti p i d i , mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus- orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumredastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 5. Multipieksimine
5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. Palju kasutajaid. RAN – rural area network. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Vähe kasutajaid, suur ala. WAN – Wide Area Network – suurim – terved kontinendid, Maa (pm Internet). Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme.
(oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi (+)
AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 5. Multipleksimine
5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. RAN – rural area network, erijuht MANist. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Kasutatakse näiteks raadioliideseid. Internet – suurim. Võrgu/ühenduse loomuse võimalused: Ahelkommunikatsioon – praktikas parim infoedastusviis. Kui on vaja kanalit, siis luuakse vastav ühendus, kui kanal on vaba, aga kanal pole alati saadaval. Näiteks lauatelefon. Pakettkommunikatsioon – andmete ülekandeks parim. Kui on mida üle saata, pakitakse info pakettidesse (MAC-kaader). Seni kuni paketid jooksevad, on kanal hõivatud. Kui pakett saadetud saab, kanal vabaneb. o Virtuaalne kanal – töö alguses lepitakse kokku marsruut (kõik paketid liiguvad sama teed pidi). Ei teki ülearuseid pause. o Datagrammid – võrgukihi andmepakett. Saatja viskab paketi
jada Vastuvõtjas on vastupidine bitisegaja (Deinterleaver), mis permuteerib vastuvõetud jada originaalsesse järjekorda Bitisegajad sobivad hästi, et purske vigade mõju vähendada. Võttes piisavalt suur jada on võimalik purske vead eraldada ning tekitada sarnane olukord, mis on juhuslikul kanalil. 52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid ISO/OSI - International Standards Organization - Open Systems Interconnection Funktsioonid: Pakettkommunikatsioon (ühenduseta kanal); Sihtkoha adresseerimine (hierarhiline adresseerimine); Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine. TCP/IP – Internetiprotokollistik Funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata; Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine; Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll
Sobib andmeedastuseks, kui on vaja edastada andmeid kiiresti ja reaalajas. Kanal reserveeritakse täielikult ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine, see tagab kindla edastuskiiruse. Ühendusele orienteeritud andmeedastus (TCP). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel hetkedel kasutavad kanalit eri kliendid) või sageduse (erineval sagedusel edastatakse eri infot) järgi tihendamist. Ei sobi arvutitevaheliseks suhtluseks, sest ressurssi läheb raisku. Pakettkommunikatsioon (packet switching) - Kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi - e võib esineda võrgusõlmedes viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilinemine. See ei ole ühendusele orienteeritud, seega saab muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle. Sõnumid jagatakse pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunkti eri teed mööda seega jõuavad suht suvalises järjekorras kohale. Esialgne sõnum
annaabi.ee 
