karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest tehakse vanne nahahaiguste, vistrike ja sügeliste puhul. Marju võib kuivatatult kasutada teena C-vitamiini allikana.
Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised või lillakad, hiljem helepruunid, 5-9 cm pikad, püstised. Õitseb mais, käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots. Seemned helepruunid, läikivad, helepruuni või tumevioletja tiivaga. Kasvutingimused: Pakasekindel, kuid ei talu hiliskülmasid. Mulla suhtes nõudlik, eelistab viljakaid, hea drenaaziga mineraalmuldi. Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik. Eluiga 150-200 aastat. Kasutamine: puidu saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses.
§ Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena. väga mürgised!
kuusk, 2011). Eestis on väga sagedane puuliik. Kuuseenamusega puistud moodustavad Eesti metsadest 25% (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kasvab tavaliselt segapuistutena koos arukase, hariliku haava, hariliku männi jt liikidega. Puhtkuusikud on tekkinud kas hooldusraiete või kultiveerimise tulemusena (Laas, 1967). 7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Kuuse juurestik on pindmine ning ei ulatu väga sügavale, seetõttu esineb tihti tormikahjustusi (Harilik kuusk picea abies, 2011). Kasvab põhipuuliigina ülemises rindes või alusmetsataimena (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.4. Koht ökosüsteemis Kuusk on toiduobjektiks paljudele loomadele. Kuuse seemneid söövad näiteks käbilind ja rähn, kuid ka oravad ja hiired
Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Ehituses, mööblitööstuses. Haruilik kuusk Picea abies Sirgetüveline. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Okkad tumerohelised. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Noored käbid violetjad, vanemad punakas-helepruunid. Noorelt aeglase kasvuga. Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, haljastuses. Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel
Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase
10-13 cm pikad, 3-4 *Alustaimestik avaldab mõju cm läbimõõdus. Seemned valmivad mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu oktoobris, varisevad järgmisel kevadel metspipar, (märtsis). Külma ja pakasekindel. Noores kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. mull-tüüpi kõdu moodustumist. Külmaoht on suur madalamatel ja * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku niiskematel kasvukohtadel, kus kuusk
Soodsates tingimustes võib kuusk saada kuni 250 a. vanaks. Järvseljal kasvab ca 200-250 a. puid. Tavaliselt aga üle 100 aasta vanuseid puid on harva, kuna raievanus kuusel on enamasti 80-100 aastat. Ka on kuused tundlikud juurepessu suhtes. Eriti suure riskiteguriga on karbonaatide rikkad mullad (paepealsed, sinilille kkt., leostunud mullad, endised põllumaad). Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Külmaoht on suur madalamatel ja niiskematel kasvukohtadel, kus kuusk tavaliselt ilma lehtpuuvõsa turbeta ei uuene. On varjutaluv, mistõttu uueneb edukalt vana puistu turbe all. Eestis on harilik kuusk hariliku männi kõrval tähtis puuliik. 17% kõigist puistutest on kuusikud või kuuse enamusega
annaabi.ee 
