Saksa: Rolf W Brednich -1928 "muinasjutu entsüklopeedia" -väitekirjad jutu-ja usundiuurimine -jutustamine - jätkuvad inimese loomulik tegevus, mida ta vajab e silla loomine enda ja maailma vahel, jutustamise kaudu esitab ta olevikku ja minevikku, end ja teisi Soome: Leea Virtanen -"varastatud vanaema"- linnastatud ühiskondlikke pärimusjutte -ülo tedre retsensioon selle teose kohta. proovib panna folkloristika süsteemi, mis eestis on ja paneb ta pajatuste alla. (migrandid,kes ei oska kasutada wc-d, kass mikrolaineahjus jne) Eesti: Ülo Tedre -tunneb ära neis pajatused -1927 olustikulised ja isikuloolised jutud(o.loorits) -50ndal eduard laugaste - pajatus -1978 mall hiiemäe "kodavere pajatused" Tänapäeva pärimuse uurimine: *tekst- uurimisaladeks on teemad, zanrid, struktuurid, levik *kontekst - muutub väga tähtsaks, sest annab tähenduse. pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames
o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse
Rahvaluule on aktuaalne vaid teatud situatsioonides ja need situatsioonid omakorda toetavad seda teksti. Eksperiment oli tehtud aga steriilses keskkonnas. Uurimus mismoodi jutustamine inimestele mõjub. Ka jutustamine nukratest asjadest meeleolu muutub paremaks. Jutustamise kaudu inimese meeleolu muutub paremaks. Areng andersoni teooriast. Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978) Tema kirjeldus andersoni teooria põhjal pajatusest. · Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega ( Ei ole valmis jutud). Ülo Tedre, kes uuris karski rahvaluule stereotüüpsust. Ta välistas sellised tüübikindlad värsid. Stereotüüpsed värsid olid need, mis sobisisid erineva sisuga lauludesse. Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib
4) Variant kõik üleskirjutused lugudest. Tüübi realiseering. Iga konkreetne rahvaluule esitlus. 5) Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele)
elamuse lugu. Nt surma enne; kohtumine teispoolsusega, jumalaga, kummitusega; eelneva hoiatuse, ennustuse täitmine; ufo • 2) Kromikaat- jutustaja seisukohalt erakordset juhtumised, isiklik seotus mingisuguse faktiga. • 3) Lood vägilase prototüüpidest- jutustused mõne inimese erakordsest võimest, nt • suur jõud, täitmata isu, pikk uni, suur võime mingis reaalses olukorras „vedas koormat nagu hobune“. • Tänapäeval eksisteerivad pajatuste kõrval ka kuulujutud ehk tõestamata uudised aga ka keelepeks( konkreetsest iskust rääkimine tagaselja) ja lühinaljandid Rahvaluule lühivormid • Mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud • Mõistatused ja vanasõnad on ditaktiline luule, milles avalduvad üldistus võime, tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus. • Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks. Mõistatused:
Regilaulu-uurimises - Teksti kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus Andersoni (enesekontrolli) seadus: Walter Anderson ,,Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks" (sks 1923) ja täiendas teooriat hiljem: - Jutustaja/laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead) - Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni
annaabi.ee 
