olukorrast, kus mõlemad partnerid töötavad ja kasvatavad lapsi ning kasvavad ise jär- järgult teineteisest lahku, kuna neil pole teineteise jaoks aega. Võttes aga teineteise jaoks aega, märkavad partnerid sageli kui palju nad tegelikult üksteisele meeldivad. Investeeri oma suhtesse aega ja saad ka dividendide näol tulu välja võtta. Puuduta. Kõik inimesed vajavad puudutusi. Füüsiline lähedus on oluline osa ka lapse ja vanema läheduse tekkimise protsessiga. Vanemate paitused, kallistused, armsad sõnad ja silmakontakt tekitab lapses rõõmu, armastuse, usalduse ja turvatunde. Puudutused pole vähemtähtsad ka täiskasvanuelus. Kuidas aru saada, et sinu suhe on "hapu" ja mida ette võtta? Ükskõik kui kaua sa suhtes poleks olnud, tuleb vahel ette seisakuid. Teinekord venivad sellised pausid aga pikemaks ning teie suhe muutub "hapuks". Kuidas sellest üle saada ja kas üldse saabki? Probleem: suhtest on austus kadunud
Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi halba teeb nt lõhub midagi, toob halva hinde. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal. Täiskasvanuna on ta aga inimene, kes paneb ennast alati esikohale, ilmutab teiste suhtes vähest kiindumust, on väga impulsiivne ja rikub tihtipeale mitmesuguseid reegleid. Loomulik laps on selline, kellelt pole nõutud vanematelt paituse saamiseks hea laps olemist vaid vanemad on tema suhtes tundeid ilmutanud ja paitusi jaganud ka niisama.
Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi teeb. Laps on nagu psühholoogiliselt nähtamatu senikaua kuni ta lõhub midagi, toob koju halva hinde, ärritab naabreid või teeb ükskõik mida muud, mis toob kaasa vanemate tähelepanu. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal. Täiskasvanuna on ta aga inimene, kes paneb ennast alati esikohale, ilmutab teiste suhtes vähest kiindumust, on väga impulsiivne ja rikub tihtipeale mitmesuguseid reegleid. Loomulik laps on selline, kellelt pole nõutud vanematelt paituse saamiseks hea laps olemist vaid vanemad on tema suhtes tundeid ilmutanud ja paitusi jaganud ka niisama. Vanematel on meeldinud
eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi teeb. Laps on nagu psühholoogiliselt nähtamatu senikaua kuni ta lõhub midagi, toob koju halva hinde, ärritab naabreid või teeb ükskõik mida muud, mis toob kaasa vanemate tähelepanu. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal. Täiskasvanuna on ta aga inimene, kes paneb ennast alati esikohale, ilmutab teiste suhtes vähest kiindumust, on väga impulsiivne ja rikub tihtipeale mitmesuguseid reegleid. Loomulik laps on selline, kellelt pole nõutud vanematelt paituse saamiseks hea laps olemist vaid vanemad on tema suhtes tundeid ilmutanud ja paitusi jaganud ka niisama. Vanematel on meeldinud
joontega, kui on kasvatatud niimoodi, et endaga ei tohi kunagi rahul olla. · Retroflektsioon Kui inimene teeb iseendale seda, mida ta tahaks kellelegi teisele teha või siis teeb iseendale seda, mida ta tahab, et keegi teine talle teeks. Näiteks enesesüüdistused on tihti seotud sellega, et ollakse kellegi peale vihased, aga millegipärast ei julgeta seda viha väljendada ja pööratakse see iseenda vastu. Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused. · Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit, irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreenik käitumine. · Kokkusulamine ehk konfluents See toimub enamasti grupis
Kõigepealt inimene projetseerib endast midagi välja ja seejärel võtab tagasi ning teadvustab endale nende olemasolu. 3) Retroflektsioon Kui inimene teeb iseendale seda, mida ta tahaks kellelegi teisele teha või siis teeb iseendale seda, mida ta tahab, et keegi teine talle teeks. Näiteks enesesüüdistused on tihti seotud sellega, et ollakse kellegi peale vihased, aga millegipärast ei julgeta seda viha väljendada ja pööratakse see iseenda vastu. Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused. See on alateadlik soov saada hoolitsust, õrnust ja kõike muud. Gestaltteraapia süsteemi ülesandeks on eneseregulatsioonisüsteemi ülesleidmine. Inimene kõigepealt teadvustaks, miks ta neid asju teeb ja seejärel saab teistelt küsida, et mida teha. 4) Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud