Esimene asi, mida juhtkoerakasutajat nähes teha ei tohi, on koera kutsumine erinevate häälitsuste ja vilistamistega. Kõige sagedamini on taolisteks ''kutsujateks'' vanaprouad ja väiksed lapsed, kes koera nähes kohe pöördesse lähevad. Igasugune taoline tegevus mõjub juhtkoerale häirivalt ning see võib ta panna unustama, et teeb oma tööd. Seesugune olukord eksitab omakorda ka pimedat. Teine, ja ühtlasi ka sama oluline kui esimene punkt, on juhtkoera mitte katsumine/paitamine ilma kasutaja nõusolekuta. Juhtkoera üheks raudreegliks on järgnev: ''Kui on rakmed peal, siis on tööaeg, kui rakmeid ei ole, alles siis on vaba aeg''. Igasugune paitamine ja ''nunnutamine'' kuulub vaba aja alla. Muidugi on ka olukordi, kus juhtkoerakasutaja näiteks seisab bussipeatuses ning kui tema juurde tuleb üks või teine kodanik, kes palub viisakalt luba koera paitada, siis üldjuhul pime annab küsijale loa, kuid muidugi ei saa seda eeldada igalt
korratakse ise lapse soovi koos sõnaga "palun". III SLAID Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Füüsiline ja vaime vägivald sai põhimõttelise hukkamõistu osaliseks ning igasugust kasvataja-õpetaja ja õpilase füüsilist kontakti lasteaias või koolis tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamisena olgu see siis süllevõtmine või pea paitamine. Teisalt ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Klassikaline "mida suurem vabadus, seda suurem vastutus" vajab realiseerumiseks pikka ettevalmistust kõigilt osapooltelt ja ka ühiskonnalt. Seetõttu tõlgendati ja tõlgendatakse tänapäevalgi vabakasvatust sageli primitiivselt mittekasvatamisena, minnalaskmisena. IV SLAID Kasvatuse asemel räägitakse lapse toetamisest, avatud mõistmisest, kõiki pooli rahuldavast elukorraldusest, mis põhineb solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel
koduloomast. Ka lastel tuleb ette raskeid aegu, sellistel puhkudel võib loom olla lapsele läbi läbi tõusude ja languste põhiliseks toeks. Lemmikloomad mõjuvad lapsele lohutavalt ja pakuvad turvatunnet. Nad ei oma hinnaguid, ei kritiseeri, nendele saab oma muresid kurta ilma, et peaks negatiivset reaktsiooni kartma. Iga kord, kui laps tunneb end kurva, vihase või hirmul olevana, saab ta alati oma lemmiklooma juurde minna. Koera paitamine ja kaisutamine maandab stressi ja rahustab. On tõestatud, et loomadega koos viibimine võib lastel vähendada ärevust. Ühes uuringus mõõdeti 3‒6-aastaste tervete laste vererõhku, pulssi ja käitumuslikku distressi kahel erineval arstivisiidil. Ühel külastusel oli ruumis koer (lapsega mitteseotud), teisel korral koer puudus. Koera kohalolul esinesid lastel madalamad vererõhu näitajad, aeglasem pulss ja vähem käitumuslikku distressi. (Casciotti & Zuckerman, 2015)
· Emotsioonimolekulide avastaja, aju biokeemia uurija doktor Candace B. Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. · Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. · Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. · Psühhiaater dr
Emotsioonimolekulide avastaja, aju biokeemia uurija doktor Candace B. Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. 3 Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator.
käituma vastavalt vajadusele, kindlasti tahavad kassid palju mängida. (naine 17-aastane) · Ronimis puu ja liivakast. (mees 17-aastane) · Teda hellitada, ning mitte üle toita. (naine 18-aastane) · Pakkuda õiget toitu, viia vajadusel arsti juurde, hellitada teda jne. (naine üle 40-aastane) · Toiduks ainult kvaliteetsed kliinikutoidud, vajadusel ravimine, tihti mängimine ja paitamine. (naine 25-aastane) Sellel küsimusel oli väga palju erinevaid vastuseid. Nagu ma eelmises küsimuses mainisin, need kes vastasid, et hoolitsevad oma kassi eest piidavalt, tegelikult ei tea mismoodi õigesti oma kassi eest hoolitseda. Selles küsimuses tuligi välja, et paljud arvavad, et kassile tuleb anda süüa/juua, mängida, hellitada, magamiskoht anda. Sellest tegelikult ei piisa kassikesele. Mõned vastasid ka, et
Üldiselt kaldutakse staatuselt allpool asetsevaid puudutama enam kui ülalpool olevaid, mida peetakse üldjuhul ka normaalseks. Samas võivad inimesed, kes üldse puudutamist ei talu, pidada selliseid puudutusi liialt familiaarseteks. Sõbralikud (tundeid peegeldavad) puudutused Puudutustega saab edasi anda ka tugevat sümpaatiatunnet teise suhtes. Sõprade vahel võivad olla nt sõbralikud patsutused, käest kinnihoidmised ja käte paitamine, aidates nii ülal hoida sooje ja sõbralikke suhteid. Puudutamine ilmutab soojust teise suhtes, tema eest hoolitsemist, samas see, keda puudutatakse, tunneb suuremat soojust puudutaja vastu. Puudutamine aitab kaasa ka sellele, et inimene saab teisele vabamalt oma probleemidest rääkida. Ka tullakse teiste palvetele enam vastu ja osutatakse neile teeneid, kui teine teid puudutab. Isegi ettekandjale või kelnerile antakse enam jootraha, kui nad on klienti teeninduse käigus kergelt puudutanud
rahuldamata. Hooletussejätmise liigid: Füüsiline Emotsionaalne Tervislik Hariduslik Järelvalvetus Füüsiline hooletussejätmine Ilma eakohasest ja vajalikust toidust Ei reageerita nutule Ei võeta sülle Ei lohutata Ei riietata keskkonnatingimustele vastavalt Emotsionaalne hooletussejätmine Ei tunnustata. Ignoreeritakse lapse vajadusi. Emotsionaalset lähedust välditakse (paitamine, sülle võtmine). Armastuse, tähelepanu ja kaitstuse puudumine. Pole aega laste jaoks, süvendab üksindustunnet. Tervise hooletussejätmine Ei käi vajalikus tervisekontrollis. Ei vaktsineerita. Antakse vales doosis ravimeid. Haigele ei kutsuta arsti. Vigastuse korral ei pöörduta meditsiinilise abi poole. Ei viida logopeedi, stomatoloogi, psühhiaatri juurde. Hariduslik hooletussejätmine Hilineb kooli, puudub sageli
ka tema hilisemale arengule (Baker 2000, 6) R. Maureri järgi on seksuaalne vägivald lapse osalus, tema nõusolekul või ilma, koos lapsest vanema pereliikme või väljaspool peret oleva täiskasvanuga seksuaalses tegevuses, mis on kavatsuslik ja meeldiv täiskasvanule, heteroseksuaalile või homoseksuaalile. See vägivald võib ulatuda nilbetest telefonikõnedest, sündsusetust lapse paljastamisest nagu lapse lahti riietamine, tema paitamine ja käperdamine, pornograafiliste piltide tegemiseni, vahekorda astumise või sellekohase katse tegemiseni, vägistamiseni, intsestini või lapse meelitamiseni prostitutsioonile. Need tegevused võivad toimuda üksikjuhtudena või korduvate tegevustena aastate vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb
Enne operatsiooni naistele meeldis puudutamine, rahustas nad maha. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. Puudutused on laste aregu seisukohalt väga oluline. Liiga palju ei saa ühtki last puudutada. Enda puudutamine kaitsvad käsi suu ette, käed kõrvadele. Korrastamisliigutused kammimine. Kui naisele mees meeldib siis käega läbi juuste. Konkreetset tähendust omavad zestid. Pea paitamine rahustav. Puudutuste juures oluline, kas on tuttav või võõras või mis soost. 18. NÄOVÄLJENDUSED Näoväljendused on üks osa kineesikast. On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Veel on universaalseid näoväljendusi inimesed
õppida. Lehvitamise harjutamiseks on mitmeid võimalusi. Peagi oskab laps juba ise lehvitada. HÜPITUSMÄNG · Hoia last toas ringi liikudes süles ja laula järgmist laulukest: "Mirk-mark maad mööda tirk-tork teed mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa, tirrdi!" · Jõudes sõnani "tirrdi!", tõsta laps kõrgele õhku. Võta laps kaissu ja anna talle musi. UURINGUTE ANDMETEL ergutab lapse süles hoidmine ja paitamine tema aju tootma kasvamiseks vajalikke hormoone. Liigutuste ja muusika kootoime stimuleerib mõlemat ajupoolkera. RONIME! · Kuhja põrandale patju ja tekke. · Pane laps padja- ja tekikuhila kõrvale ning tal on seal lõbu laialt. · Pane ühe padja peale lapse lemmikmänguasi. See ergutab teda ennast padjale upitama. UURINGUTE ANDMETEL tekivad väikelapse ajus aja jooksul roomamiseks ja ronimiseks vajalikud seosed. 25
annaabi.ee 
