Ka neil mootoritüüpidel pole küttesegu moodustamine sõltuv mootori kuid suureneb detailide mehaaniline koormatus . Teoreetilises termodünaamilises tsüklis , kus termiline kasutegur ja koormusest. kasulik tehtud töö on kõige suurem, vaadeldi paisumisprotsessi Pööriskambris tekitatud pöörisliikumine tagab homogeense küttesegu Pz praktilised väärtused : adiabaatsena st. soojusvahetust töökeha ja väliskeskkonna vahel ei ühes kütuse korraliku põlemisega. Kütuse pritsimine pööriskambrisse arvestatud. Paisumisel sooritatud töö toimus siseenergia arvel (du = - toimub risti pöörisele
Tc õhutemperatuur silindris komprimeerimis protsessi lõppu järelpaisumis aste arvutakse välja valemiga: = eelpaisumis aste 12 = =5 surveaste, kahetaktilistel 2,40 ülelaadimisega mootoritel = 12...15. Valin = 12 rõhk paisumisprotsessi lõppus Pb arvutakse välja valemiga: P Pb = n2z (MPa) 7,56 Pb = 1,27 = 0,98 (MPa) 5 n2 keskmine polütroopi näitaja paisumisel, valitakse vahemikus n2 = 1,25...1,27. Valin n2 = 1,27. Pz töötsükli maksimaalne põlemisrõhk
paisumisastmest kui ka adiabaadi astendajast, tõustes mootori surveastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ning isobaarse paisumisastme alanemisel. Kuna diiselmootori surveaste on ottomootori surveastmest kõrgem, on ka diiselmootori kasutegur üldiselt ottomootori kasutegurist suurem. Isobaarne paisumisaste on võrdeline mootori koormusega. Mida suurem on isobaarne paisumisaste, seda kestvam on soouse eraldumine (põlemine) ja kõrgem gaasi temperatuur paisumisprotsessi lõpul, mis põhjustabki mootori termilise kasuteguri alanemise koormuse tõusul. Seetõttu järeldubki, et diiselmootori termiline kasutegur langeb mootori koormuse tõusuga. [3] 1.Sisselaske klapp avaneb ja puhas värske õhk imetakse silindrisse. [8] 8 2. Kolb tõuseb; õhk surutakse kokku, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Lõpuks on kokkusurutub õhk piisavalt kuum, et süüdata kütus. [8]
ps = pk - põj . ps· = ps = 1,98 105 [Pa], Jahutite väljalülitamisel õhutemperatuur ressiiveris on võrdne õhutemperatuuriga pärast turbokompressorit: nk - 1 1, 6-1 nk Ts = Tk = T0 · = 293 × 1,98 1,6 = 378 [K], k kus nk = 1,6...1,8 on kompressiooni polütroobitegur, k rõhu tõusu aste kompressoris; T0 = t0 + 273 = 20 + 273 = 293 [K]. Õhu ja põlemisgaaside temperatuur silindris paisumisprotsessi lõpul: · Ts0 + r Tr 288 + 0,07 × 650 T = a = = 405 [K] 1+ r 1 + 0,07 kus Ts0 = Ts· + 10 = 378 + 10 = 388 [K] Silindrisse antava õhukoguse arvutamisel tuleb arvestada : - silindri täiteaste praktiliselt ei sõltu õhu parameetritest täiteprotsessi algul, siis võib arvestada, et täiteaste ei muutu: t = 0,8. - Õhu tihedus muutub: ps 1,98 105 s· = = = 1,82 [kg/m3] RTs· 287 × 378
süsihappegaasist, veeaurust, lämmastikust ja hapnikust. Antud juhul ei muuda termodünaamiline keha soojusjõumasinas töötsükli jooksul agregaatolekut, st esineb ainult gaasilises faasis. Aurujõuseadmetes (auruturbiinid, aurumasinad jt) on enamikul juhtudel termodünaamiliseks kehaks veeaur. Töötsükli käigus muudab veeaur aurujõuseadmes oma agregaatolekut. Näiteks auruturbiini siseneb ülekuumendatud aur, mis pärast paisumisprotsessi masinas kondenseerub (kondensaatoris) täielikult veeks. Kondensaat suunatakse aurugeneraatorisse, kus ta uuesti aurustatakse. Seega teeb termodünaamiline keha töötsükli jooksul läbi faasimuutuse. Tehniline termodünaamika tegeleb paralleelselt soojuse ja mehaanilise töö vastastikuste vahekordade uurimisega ka termodünaamilise keha (gaaside ja aurude) omaduste tundmaõppimisega, millega puutume samuti kokku järgnevas. 1.3. Termodünaamilise keha termilised olekuparameetrid.
soojushulk q1 = i1 - i3´ ning ringprotsessist eemaldatav soojushulk q2 = i2 - i2 ´ l (i - i ) - (i3´-i2 ´) h - v ( p1 - p2 ) R = = 1 2 Rankine'i ringprotsessi termiline kasutegur. q1 i1 - i3´ i1 - i3 kus i1 - auru entalpia soojusmasinasse sisenemisel, i2 - auru entalpia isotentroopilise paisumisprotsessi lõpul aurujõumasinas, i3´ - vee entalpia pumbast väljumisel, i2 ´ - vee entalpia küllastusrõhul p2 (alumisel piirkõveral), h = lt = i1 - i2 tähistab kasutatavat isoentroopilist rõhulangu. 34. Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste) Vastavalt tuntud termodünaamika teisele seadusele, ei ole võimalik kogu ringprotsessi juhitud soojust muundada mehaaniliseks tööks ning alati läheb midagi kaduma (q2)
termodünaamilise keha abil. Termodünaamika II seadus määrab termodünaamilise protsessi suuna väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def. Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Ringprotsess Termodünaamiline protsess kus töötav keha perjoodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Selleks, et soojusmootor teeks pidevat tööd on vaja peale igat paisumisprotsessi ta tagasi tuua algolekusse. Selleks on aga vaja läbi viia paisumisele vastupidine protsess. Protsessi, mille käigus termodünaamiline keha läbides rida vahepealseid olekuid tuleb tagasi algolekusse nimetatakse ringprotsessideks. Otsese ringprotsessi alusel kõiki sisepõlemismootorid töötavad ringprotsessi alusel. Carnot´ ringprotsess Uurides aurumasinate tööd, töötles ta välja ideaalse ringprotsessi, määras kasuliku töö.
reguleerida silindrisse antav kütuse hulka. Kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine. Kütuse eelsissepritse nurk γ avaldab suurt mõju silindris põlemisprotsessile. Liiga suur kütuse eelsissepritse nurk γ ehk varajane sissepritse nurk põhjustab väga kõrge Pz ja kutsub esile lisa koormusi vänt – kepsmehanismis. Liiga väike kütuse eelsissepritse nurk γ ehk hiline sissepritse nurk põhjustab madala Pz ja kütuse põlemine silindris venib paisumisprotsessi, tõuseb väljalaske gaaside temperatuur, mootori kasutegur väheneb, klapipõhjad kuumenevad üle Diisli valmistaja tehas määrab optimaalsed γ väärtused igale mootoritüübile eksperementaalselt katsetuste teel ja need tagavad SPM suurima võimsuse ja ökonoomsuse γ = 5 - 5° Praktiliselt toimub kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine alljärgnevalt: 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist
Joonis 5.37 Tagastatava Rankine'i ringprotsessi kujutamine Ts diagrammil Rankine'i ringprotsessi kasutegur on määratud valemiga: q1 - q2 w (h1 - h2 ) - (h3' - h2 ') R = = = (5.0) q1 q1 h1 - h3' kus h1 auru entalpia soojusjõumasinasse sisenemisel (vt Joonis 5 .37) h2 auru entalpia isoentroopse paisumisprotsessi lõpul aurujõumasinas h3` vee entalpia toitepumbast väljumisel h2` vee entalpia küllastusrõhul p2 (alumisel piirkõveral) Alla 3 MPa rõhkudel on toitepumbas tehtav töö (h3`h2`) tühiselt väike võrreldes aurujõumasinas tehtava tööga ning Rankine'i ringprotsessi kasutegurit võib arvutada lihtsustatult: h1 - h2 R (5.0) h1 - h2 ' Nagu valemid ( 5
annaabi.ee 
