keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Kuna klaas on rabe, siis kuumutamisel võib ta puruneda, aga metall kuumutamisel ei purune, sest metallid pole rabedad. Soojuspaisumise seaduspärasusi arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. Sildade ehitamisel asetatakse silla otsad rullidele ja silla ning teetammi vahele jäetakse paisumispilu. Paisumispilud jäetakse ka raudteerööbaste vahele. Kui raudtee pikkuseks pidada ainult rööbaste kogupikkust, siis peab ta suvel olema pikem kui talvel. Muidugi ei muutu raudtee enese pikkus, vaid kõigi rööbaste pikkuste summa. See pole üks ja seesama, sest rööpad ei puutu üksteisega tihedalt kokku: otste vahel on väikesed vahed, et rööpad saaksid soojenemisel vabalt pikeneda. 8 m pikkustel rööbastel peab õhuvahe pikkus temperatuuril 0 oC olema 6 mm
* kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side); d) kolvirõnga sillus (top/second/third land); e) õlirõnga soon (oil-ring groove); f) kolvirõnga lukk (piston ring joint); g) kolvihõlm/säär (skirt, vk: ); h) kolvisilm/-kõrgend/-tapp (pin boss, vk: ), kolvitapp on diiselmootoril jäme ja paksude seintega; i) kolvisõrm (piston/gudgeon pin); j) kolvisõrmeava (pin hole); k) tasandusväljalõige (skirt relief); l) kolvisääre tugipind (slipper); m) paisumispilud (T-; U-; horizontal and vertical slot); n) suurima/vähima külgsurvega kolvisäär (major/minor thrust face); o) õlieraldusaugud (oil drain holes); p) kolvi vähim/suurim diameeter (minor/major diameter); r) kolviharja ja silindri vaheline pilu (land clearance, vk: ). Joonis.1 Kolb 2. Väntvõll- on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja
ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral muutub kolb soojuspaisumise tulemusel silindriliseks. Soojuspaisumise tulemusel võib kolb silindrisse kinnikiiluda, selle vältimiseks tehakse mõningatele kolbidele T kujulised sisselõiked e paisumispilud. Kolbi põhi võib olla tasapinnaline või eri kujuliselt süvistatud, eriti diiselmootoritel. Selline kolbi põhi võib moodustada põlemis kambri või selle osa. Kolbi pea välispinnale on töödeldud ring sooned, surve rõngaste ja õlirõngaste jaoks. Pea põhi ja surverõngad moodustavad tihedus vöö, sest see kolbi osa takistab gaaside läbi pääsu silindri seina ja kolbi vahelisest pilust. Rõngassoonte arv sõltub mootori ehitusest. Õlirõnga põhja
Teoreetilise võrdlusarvu arvutab juhtplokk pöörlemissageduse, gaasiklapi asendi, heitgaaside tagastuse ja üleldaaderõhu reguleerimiste põhjal või on võrdlusarv juba valmistaja poolt määratud eri koormusele ja sõidutingimustele. Tegelikult sõltub mootorisse siseneva õhu mass mitmetest eri asjadest, mida juhtplokk ei suuda täielikult eristada. Näiteks mõjutavad õhu massi kõik gassivahetust mõjutavad mehaanilised rikked, nagu EGR klapp, ummistunud väljalasketorustik, klappide paisumispilud jne. Rikkekoodid- P0100 Õhumõõturi vooluahel Rikkekood rikke olemust täpselt ei määratle, vaid näitab häireid õhumõõturi töös või selle juhtmestikus. P0101 Õhumõõturi vooluahel Rikkekood salvestab mõõdetud õhuhulga ja arvutusliku õhuhulga liiga suure erinevuse korral. Kummas suunas see erinevus on seda rikkekood ei näita. P0102 Õhumõõturi vooluahel See tähendab üldiselt seda, et õhumõõturi signaal on küll olemas, kuid mõõdetud õhu hulk on
gaasijaotusmehhanism töötab ülalkirjeldatuga sarnaselt, kuid tema ehitus on lihtsam, sest puuduvad tõukurvardad, nookurid ja detailid, mille nookurid kinnitatakse. Sellise gaasijaotusmehhanismi puhul kandub liikumine tõukurilt otse klapile. Et gaasijaotus mehhanismi kuumenemisest tingitud mõõtmete muutused ei takistaks klapi tihedat sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1. Võrdses tööolukorras on rippklappidega mootori täide suurem kui
seetõttu kõrge. 21. Kolvi koostisosad a) kolvipõhi; b) kolvipea; c) kolvisoon alljärgnevad parameetrid: *) kolvisoone sügavus ja laius; *) kolvisoone põhi*) kolvisoone paksend *) kolvisoone lauppind d) kolvirõnga sillus e) õlirõnga soon f) kolvirõnga lukkg) kolvihõlm/säär h) kolvisilm/-kõrgend/-tapp i)kolvisõrm j) kolvisõrmeava k) tasandusväljalõige l) kolvisääre tugipind m) paisumispilud n) suurima/vähima külgsurvega kolvisäär o) õlieraldusaugudp) kolvi vähim/suurim diameeter r) kolviharja ja silindri vaheline pilu 22. Kolvi geomeetria ja temperatuuritsoonid 23. Diisel- ja ottomootori kolvirõngad ning nende ristlõiked Diiselmootori kolvirõngad 1) kumer kompressioonrõngas koos kolvi valatud terasvööga 2) koonusekujuline kompressioonrõngas sisemise faasiga 3) koonusekujuline kompressioonirõngas 4)
kolvisilmad. Nendesse teljega). Kinnikiilumist väldib asjaolu, et kolb paisub kuu- menemisel peamiselt silmade telje sihis, sest silmade ümb- ruses on metalli rohkem. Samal eesmärgil on mõnedel kol- bidel juhtpinnas T-kujulised paisumispilud. K o l v i r õ n g a d tihendavad kolvi ja silindriseina vahe- list pilu. Kahetaktiliste mootorite kolbidele asetatakse hari- likult 2 . . . 3 ja neljataktiliste omadele 3 . . . 4 rõngast. Nel-
annaabi.ee 
