arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu ja austada esivanemaid. Tehti reljeefe ja portreeskulptuure, tõetruud. 15. Rooma maalikunst: kasutati perspektiivi ja rakendati seda fantaasiarikkalt, maaliti enamasti seintele, maaliti uksi-aknaid ja sealt paistvaid vaateid. 16. Pompei linn on oluline, sest see kattus aastal 79. Vesuuvi vulkaani tuha alla ning kõik on hästi säilinud. Sealt võib leida seinamaale, mosaiike ja skulptuure. 17. Rooma maalikunsti zanrid 18. Lakoon- Kapitooliumi emahunt- 19. Akvedukt- veejuhtmed, linna veesaamiseks. Triumfikaar ehitis mis ehitati võidukate väejjuhtide auks . Panteon- suure kupliga ehitis, mis tänapäeval on kirik. Kolosseum
Seal oli mugavaid puhkeruume, skulptuure, ilutaimi ja purskkaevi. Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon. Seinad kaeti maalidega. Kõige kuulsamad villad Herculaneum ja Startiae. Pompeji seinamaalidel oli enamasti iseloomulik suur illusionism looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale(n: marmor). Roomlased olid kreeklaste kaudu tundma õppinud perspektiivi ja rakendasid seda oma töödes. N: maalisid seintele uksi, aknaid ja sealt paistvaid kauneid maastikke ja teisi ruume. Põrandatel ja seintel olid mosaiigid värvilistest kivikestest ja klaasitükikestest kokku seatud pildid. Pompeji seinamaalide puhul eristatakse mitut stiili. Seinamaalid on saanud Pompeji majade kunagistel elanike (omanike) järgi oma nimed. 1. Müsteerimitevilla Dionysose kultusega seatud rituaalid. 2. Fauni maja tantsiv Fauni pronksfiguur. 3. Vettiuste maja spordisündmused Roomas levis ka tahvelmaal
Taranovsky, J. Levy, M. P, Mayenova, L. Pszcholowska, A. Wierbicka, J. Woronczak, Z. Kopczyska.1 Viimane kümnend tõi endaga kaasa värsiteaduslike uurimuste uue laine Nõukogude Liidus. Ilmusid A. Kvjatkovski, V. Holsevnikovi, P. Rudnevi, Jaak Põldmäe jt. artiklid. Akadeemik A. Kolmogorovi grupi (A. Kondratov, A. Prohhorov.jt.) uurimused rikastasid teadust paljude poeetide meetrumi- ja rütmistruktuuride täppiskirjeldustega. Iseäranis tuleb esile tõsta avara semiootilise haardega silma paistvaid M. Gasparovi töid. Ei saa pidada juhuseks, et eriti värsi madalamate tasandite uurimine on teinud nii tähelepanuväärseid edusamme. Tänu üksuste täpsele diskreetsusele, nende formaalsele iseloomule ja võimalusele opereerida kirjandusteaduse seisukohalt suurte arvudega osutusid just need tasandid sobivaks statistiliste meetodite kasutamisel neile omase matemaatilise aparatuuriga. Ulatusliku statistilise materjali kaasamine aitas luua niisugused tööd, nagu K. Taranovsky klassikaline
omas). Augustust aga kujutab autor lahke mehena, isegi sõbraliku klouni ja ohvrina, kelle elu on juhtinud ta suurushullustuses naine. Ajaloolased on Claudiusele tihti pahaks pannud, et ta lasi end kergesti abikaasadel ja vabakslastutel juhtida. Graves lükkas selle oletuse kaasaegsete ajaloolaste kombel Claudiuse tööde ja heategude vallas ümber. Sellegipoolest kasutab autor seda oletust, et vabandada Claudiuse väheb mõistetavaid, halbu tegusid. Enamus Claudiuse apsakaid (kapriisidena paistvaid hukkamisi ja muid ämbrisseastumisi), mis tema valitsemise mainet rikkusid, pannakse Messalina, Agrippinilla, Narcissuse ja Pallase planeerimise süüks. Sedamoodi tõlgendab Graves ka asjaolu, et kõik hukatud ei paistnud olevat süüdi kuritegudes, mis vääriksid sellist karistust. See on ajalooliste allikatega selgelt vastuolus. Claudiust prooviti mõrvata rohkem kordi, kui ühtki teist imperaatorit. Selle ajendiks võib olla
probleemid. Struve tööplaan koosnes kahest peaosast: 1) kaksiktähtede avastamine ja nende kataloogi koostamine; 2) avastatud kaksiktähtede täpne mõõtmine. Kataloogi koostamiseks Struve uuris läbi kõik põhjataeva tähed ning osa lõunataeva omi kuni 8.5 tähesuuruseni (neid pidi olema mitukümmend tuhat) ning nende hulgast avastas ligi kolm ja pool tuhat kaksik- või mitmiktähte; et mitte liiga palju juhuslikult ligistikku paistvaid, nn. "optilisi" paare nimestikku ei satuks, oli nimestikku sissevõtmiseks üles seatud näiva kauguse piir 32" ehk umbes 1 /60 Kuu näivast läbimõõdust: kaksiktähed, millede komponendid asetsesid üksteisest kaugemal kui see piir, jättis Struve suuremalt osalt välja oma nimestikust. Keskmiselt sisaldab Struve kataloog kaksiktähti komponentide kaugusega 100 kuni 3000 astronoomilist ühikut (1 astron. ühik =
Riides oli pruutpaar muidugi moekohaselt. Kui 1920-ndail aastail muutus naiste kleit lühemaks, siis olid ka pruudikleidid enamasti moejoonelt vastavalt mitte enam päris maani, vaid poolde säärde. Värvidest valitses valge ja materjalidest siid ja peenvillane. Moes olid ka valged sukad ja kleit pidi ikka nii lühike olema, et moesukad korralikult välja paistaksid.1930- ndatest aastatest sai taas valdavaks maani pruudikleit. Iseloomulik oli kleidi ülipeen teostus ja hulgaliselt vaevu välja paistvaid, kuid äärmiselt keerukaid detaile. Koos lühikeseks lõigatud juustega tulid ka loorid, mis katsid pealae ja olid juustesse pärjaga kinnitatud. Üldiselt oli loor pikk, vahel isegi väga pikk. 17 Peigmehe riietus erilisi muudatusi selle aja jooksul läbi ei teinud, maainimestel oli see ehk pisut vähem uhke kui linnarahval. Pulmapidu Peoga alustati kohe pärast kirikust kojujõudmist. Maal oli rohkem ruumi suurte pidude
mist ja kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ning nõukogude süsteemi kriisi. Akadeemilises teaduskirjanduses, eriti politoloogilises, võib Liidu lagunemise põhjuste kohta samuti leida väga erinevaid, sageli vastupidiseid seletusi ja seisu- kohti. Sel teemal korraldatakse esinduslikke interdistsiplinaarseid ümarlaudu ja peetakse ikka veel tuliseid debatte. Professionaalsete ajaloolaste töödes on läbi- paistvaid poliitilisi spekulatsioone tunduvalt vähem. Need autorid, kes aktsepteeri- vad muutuste, seega ka perestroika vajadust ja seletavad toimunut n-ö objektiivsete põhjustega – süsteemi kriisiga, mis kutsus esile revolutsiooni (selle dateerimises puudub üksmeel) –, lähtuvad üldjoontes moderniseerimise teooriast, mis läänes hakkas levima 1960. aastail.11 Teised seevastu loevad toimunut kunstlikuks, eba- loomulikuks ja kalduvad pooldama vandenõu- (välise või sisemise)teooriate
annaabi.ee 
