Karl August Hermann (1851-1909) Oli keele teadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusik, tegelane toimetas ajalehte postimees ja andis välja Eesti esimest kuu muusika kirja. Alustas esimest Eesti enüklopeediat. Oli silma paistav organisaator nii Tartus kui kogu Eesti elus. Üle 300 muusika teose, enamus koorilaulutes kasutas rahvaviise. Muusikalise hariduse sai enamasti ise õppimis teel. LOOMING: Tuntumad laulud ,,Kungla rahvas'', ,,Mingem üles mägedele'', ,,Munamäe'', ,,Oh laula ja hõiska'', ,,Kevade marss'' Nende lustakate laulude muusika on tema sülest. Erandlik ja parim saavutus tema loomingus on ,,Isamaa mälestus''. Kalevipoja tekstile Kreutsvald pani kokku ,,Kalevipoja''.
See märgib ühtlasi Islandi iseseisvuse viimast hingetõmmet kaob viimane kild mälestusest, et Island oli enne Norra ja hiljem Taani võimu alla langemist iseseisev. Teose põhisündmused ja peategelased on ajaloolised, kuid autor manitseb, et seda ei käsitletaks ajaloolise teosena. ,,Islandi kellas" on kolm peakangelast: talumees Jón Hreggvidsson, Snæfríur Íslandssól ja arhivaar Arnas Arnæus. Ka romaanil on kolm osa. Kolm paistav olevat Laxnessi jaoks oluline number. Arnæus petab peakangelannat Snæfríurit kolm korda esiteks käsikirjade nimel (,,Milles on peidus Põhjala rahvaste hing"), teiseks õigluse nimel (vaestele ja rõhututele võimalust andes) ja kolmandaks Islandi tuleviku nimel (Islandi müügile vastu seistes). Minu jaoks kõige paremini välja tulev mõte oli inimeseks jäämine rahvas üritas mitte kaotada iseennast. Nad võitlevad oma rahva nimel nagu eestlased võitlesid kunagi üksteise eest.
oleks altar, mille vastas Buddha ei mediteeri vaid valgusajastu kiired muudavad tervet maailma. See näitab ka seda, kuidas teler on saanud majapidamisi ühendavaks ühiseks nimetajaks. See paneb mõtlema, kui ei oleks teatud tehnika imesi ning muutusi, mis oleks maailmast saanud siis ja praegu, kuidas oleks minu elu teistsugune? Kolmas teos, mida ma lihtsalt pean mainima on firma Iced Architects poolt konstrueeritud „Häll“, mis on 3 minutiline video, mis esmalt paistav välja justkui Pipi Pikksuka puu onn või „Kolme põrsakese“ üks majadest. Kuid tegelikult, on selline vabaõhu-rippseade ööpäevaringseks elamiseks. Sellise majaga loodeti lahendada elupinna nappuse ja kättesaadavuse probleeme maailma suurlinnades. Kuid tekib küsimus, kes tahaks elada sellises puu uberikus, mille esmapilguna vaadates esimene tuuleiil võiks ära viia või hunt maha murda? Kuidas toimuks nn. maale minek? Tuletõrjujate postist alla libisemise võtet kasutades? Selline
Esiteks mäletan, kuidas nüüd mu head sõbrad, kui ma esimest korda klassi tulin, kohe mu näoilme õelaks pidasid ja kogu mu olemust arvasid õela ja ennasttäis olevat. Teiseks näiteks võiks tuua selle, et minu jaoks olid reaalained alati lihtsad ja ma ei pidanud nendega üldse vaeva nägema, see aga tekkitas paljudes kadedust ja nad hakkasid minusse halvasti suhtuma, kuna nägid minus selle tõttu ainult halba. 4.Isikule, kes taipab kõike isegi paistav seletamine abstraktse mõtlemisena kuna seletus ei saa kunagi olema nii konkreetne kui seda on asja mõistmine. 5.Inimesele, ei soovi tunnistada, et ta selliseid asju ei tea, kuna see võib ta mainet või enesehinnangut langetada ja seetõttu üritab selle eest põgeneda. 6.Inimene, kes teab mis on mõtlemine ja abstraktne erineb tavalisest seltskonnast selle teadmise varjamise tõttu, kuna inimene, kes midagi varjab pingutab tavaliselt üle ja näeb seetõttu tobe välja
näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole need on meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud maailmas olla on väga arusaamatu ja hirmutav. Inimene hakkab uskuma, et teda kiusatakse taga, tahetakse kahjustada, või vastupidi. Niisugust haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks. Luulumõtteid on väga erinevaid, nende ühine tunnus on, et kõigile teistele paistav nende võimetus ja tegelikkusele mittevastavus selgesti kätte, inimene ise aga on sügavalt veendunud luulu õigsuses. Niisuguses oma maailmas elava inimese kontaktid teistega katkevad. Enesessetõmbumine on skisofreenia puhul väga levinud. Seetõttu muutuvad mõtted järjest veidramaks ning teistega kontakti saamine üha raskemaks, tagakiusamise ja suhtumise luulud tegevnevad. Inimesel kujuneb paranoia haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba.
Kui jutt veereb sõjale, muutuvad meeste näod karmiks ja naised ohkavad. Peaasi, et sõda siiamaale ei veereks. Aniluiged kõik võtavad aeglaselt tuld, aga kui kord on vihaseks saanud, ei hooli nad enam millestki, tulgu neile või kari ninasarvikuid vastu. Nad kõik on siin ühesugused, ja kes arvab, et nad teevad nalja, see eksib rängalt. Kõik on palehigis tööl, küll mitte issanda viinamäel, vaid oma kõhunurina vaigistamiseks. Kasesalust ja järverannast, kus paistav ilus isamaa päike, ei mõtle nad isegi puhketunnil, sest ka siis on nende meeled-mõtted igapäevaste asjade juures kinni. Nii on siin ikka elatud, tunne olgu peidetud nagu kuld, see pole iga vastutulija lörtsida. Kõige tähtsam on meeleolu, millega sõidetakse otsustama talu edaspidist saatust. Paberiasju ajavad juba teised mehed ja ega see nii huvitav toiming olegi, et seda nii pikalt-laialt kirjeldada. Aukartust tunnevad Aiaste mehed nende paberite ees
Hermeneutika ülesanne on näidata ajaloo tegelikkust mõistmises endas. Uurime teost ise ja selle mõjutust järgnevatele ajalugudele. Aga see mõjutus ei mõjuta uurijat ennast; vaid järgmist aega. Mõjutusajalugu sisaldab objektiivsust. Märkame objektiivselt vahetult, kuidas teosed on järgnevaid aegu mõjutanud. See vahetus on näivus; meie pilk on mõjutatud samast ajalookäigust. Huvituvus – oleme selles ajaloosfääris; huvituvus on ajalooliselt määratud. Subjektiivselt huvitav paistav? Tuleb lahti saada teadusliku objektiivsuse nimel subjektiivsusest. Histroorilise objektivismi kriitika. Lk 196. Histooriline objektivism- käsitlema asju objektiivsekt. Objektiivsus põhineb meetodile, allika kriitiline meetod. Peaks aitama vabastada mõjutusajaloo vaimust. Gadamer on selle hoiaku suhtes kriitiline ja ütleb, et jätab varju fundamentaalse käsitluse. Pole võimalik teadvustada endale mõjutusi. Ajalooteadus pole täiesti väär ettevõtmine; on olemas need teosed jne