Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust. Painduvuse arendamine • Põhiline meetod on kordusmeetod (korduste arv umbes 15/3-5 seeriat), sest ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. • Painduvuse arendamise vahendid: üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. • abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine • spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1. Lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel. 2. Erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega. 3
parandada. Spordis kasutatakse venitusharjutusi eesmärgiga vähendada lihas-liigeskonna vastupanu, vähendada vigastuste riski ja parandada sooritust. Staatilised venitusharjutused on peamiselt sellised nagu iga inimene venitamist ette kujutab. Siia kuuluvad kõik sellised harjutused, kus võetakse sisse mõni kindel asend ning hoiad seda teatud aja (soovitavalt 15-30 sek). Dünaamilised venitusharjutused on peamiselt suure ulatusega erinevad vibutused, hooliigutused ja jõuga sooritatavad painutusharjutused. Dünaamilised venitused sobivad väga hästi just enne hüppetreeningut- soojendades lihaseid ning suurendades nende liikuvust. Dünaamiline painduvus ongi see, mida kasutatakse jooksmisel ja hüppamisel. Kui Sul puudub piisav dünaamiline painduvus jooksmisel ja hüppamisel, tekivadki vigastused ja Su võimekus langeb. (Viide: http://huppevoime.edicypages.com/painduvus-ja-venitamine ) (Viide: http://www.vireo.ee/teenused/fusioteraapia-ja-massaaz/ )
suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis tähendab, et harjutust tuleb teha 15 korda järjest, 3-5 seeriat, kuna ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane Peamised harjutused Lõdvestusharjutused Venitusharjutused Painutusharjutused Painutusharjutuste liigid aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ja staatilisteks passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga segaiseloomuga Ealine iseärasus Lapseiga- kõige parem painduvus, mitmekülgsed harjutused Kooliiga- harjutused treeningu koostisosad Varajane kooliiga- võib alustada erialaste painduvusharjutustega
Passiivse painduvuse all mõistetakse liigutuse ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kasutades näiteks partnerit, inertsi või oma keharaskust. Passiivne painduvus on seetõttu alati suurem kui aktiivne painduvus. Painduvuse arendamiseks kasutatakse venitusharjutusi, mis oma olemuselt on ballastilised või staatilised. Ballastilised venitusharjutused on vibutused, hooliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused. Mis on vajalik kiiruse arendamiseks ? · Intensiivsus: 80105% (105% s.o. ülikiired, N: alla mäge, tuult) · Kestvus 110 sek: (N: 1 sek. topispalli visked)Kui läheb pikemaks on juba kiiruslik vastupidavus. Max. kiirusega joostes kuni 80 m d lõigud arendavad kiirust ja sellest pikemad arendavad kiiruslikku vastupidavust. · Spetsiifilisus
4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut lihaste lõdvestamise käigus. Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse. Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne peab olema meeldivalt talutav, mitte tegema liigselt haiget. Venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. -üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. -abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine -spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Painduvusharjutused võivad olla: -aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks (painutus toimub korduvate hooliigutustega) ja staatilisteks (hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust).
kasutades vaid vastavat liigutust sooritavate lihaste jõudu. · Passiivne painduvus liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kautades näiteks partnerit, inertsi või oma keharaskust. Painduvuse arendamiseks kasutatakse harjutusi, mis on oma olemuselt kas ballistilised või staatilised. Venitusharjutuste jagunemine: 1. Ballastilised venitusharjutused (dünaamilised) vibutused, hoogliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused, näiteks hoogne ettekummarduste seeria. Lihas ei suuda lühiajaliselt vastavas ventiusasendis lõõgastuda ning võib tekitada vigastuse või lihaspingeid. Dünaamiline venitus on kasulik osa soojendusel. Dünaamilist venitust tehakse seeriatena, kus ühes seerias on 8-12 kordust. 18 2. Stretching staatiliste venitusharjutuste sooritamine (stretching tagab optimaalse lihaste
kasutamisega või õppepaigalt kiirendustega tagasisuusatamist keskusesse, lõbusaid liikumismänge. Kui aga tegevuse intensiivsus põhiosa lõpul oli suur, näiteks peale murdmaasõidu treeningut või tõusude korduvat ületamist, on tarvis tunni lõpuosas lasta õpilastel veidi rahulikumalt suusatada. Pidades silmas, et suusatamine ei mõju kuigi soodsalt rühile, tuleb tunni lõpul enne rivistumistlasta õpilastel sooritada mõned sirutus-painutusharjutused. Soovitav on seejuures kasutada suusakeppi võimlemiskepina. Tunni kokkuvõte, kus märgitakse ära puudumised ja positiivsed momendid ning antakse teateid järgmiseks korraks, peab olema lühike, et seismisel mitte maha jahtuda. Tuisu, tugeva tuule ja käreda külma korral on õigem teha seda ruumis sees ja ühtlasi tuletada meelde hügieeninõuded ( pesemine, niiskete riiete vahetamine jm.). 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus
Ergonoomika Kere süvalihaste tugevdamine Terapeutiline harjutus Williamsi meetodi näol Isomeetrilisel fleksioonvenitusel on olnud poolehoidjaid 1930-ndatest aastatest alates. Kere ettepainutuse eesmärk on: 1) avada lülide närvijuurekanalid ja venitada väikseid lülisamba ligamente 2) venitada puusa- ja selja sirutajalihaseid 3) tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid 4) parandada liikuvust nimme-ristluuliigeses. Oponendid väidavad, et paljud kere painutusharjutused suurendavad diskisisest rõhku, mis aga on üks seljavaevuste riskifaktor. Williamsi meetodi harjutusi, vasakul lähte- ja paremal lõppasend, 5-40x, 1-3x p 50 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Terapeutiline harjutus McKenzie meetodi näol
annaabi.ee 
