Kohtumine Zaraga rebib Aliides lahti noorpõlvestmälestused, armastusest ja valikutest, mis otsustasid tema lähedaste saatuse. Oma meeletheitlike valikute võrgus sipleva Zara olukord näitab omakorda, et kuigi olud on muutunud, pole tagakiusamine sugugi kadunud, vaid leidnud uued vormid. Tähtsamate tegelaste iseloomustus Aliide Truu Ingel Pekk (Truu) Zara Pekk Hans Pekk Teose probleemistik "Puhastuse" tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Samas avab romaan õhe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud-vaikitud lähiajalugu. Raamat annab hääle sõja, kommunismi ja tagakiusamise ohvritele. 1940. aastatel kogetud alanduste kõrval tõuseb teoses esile naiste ärakasutamine tänapäeva ühiskondlikes oludes. Arvamused "Haarav dokument piiritust inimlikkusest ning võrdselt piiritust ebainimlikkusest/.../ Sõjaaegse ja -järgse Eesti elu kirjeldusena ei saa ma seda raamatut pidada muuks kui suurepäraseks: ajastu kujutamine ning tegelaste iseloomustamine on
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud
riigist, ühest perest, ühest naisest. Tegemist on põnevusromaaniga, kus dramaatiline pinge ei vaibu hetkekski. Teos on eelkõige kriminaalne lugu, kuid klassikalisest kriminaalromaanist erinevalt iseloomustab seda detektiivi puudumine. Samas võib seda ka nimetada kriminaalromaani vormis poliitiliseks romaaniks, milles leidub räigeid seksikirjeldusi ning mis tugineb samaaegselt poliitilisele Nõukogude okupatsiooni päevadel haiget saanud maailmavaatele. See avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud ja vaikitud lähiajaloo ning annab hääle sõja, kommunismi ja tagakiusamise ohvritele. Tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olemas ka ilma selleta. Loos on ka juttu vana naise õest, kellega neil on täiesti einevad elutõed ja
Liigne mure kehalise veetluse pärast. Anankastne isiksus: liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus. Detailide, reeglite, korra, plaanide jms ületähtsustamine. Täiuslikkuse iha, mis ei lase täid lõpetada. Ülim kohusetundlikkus, töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni. Liigne pedantsus ja konventsionaalsus. Jäikus ja kangekaelsus. Mõttetu nõudmine, et teised toimiksid täpselt samuti nagu tema või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta-. Painavate ja soovimatute mõtete pealetung. Vältiv isiksus: püsiv ja kõikehõlmav pinge ja kartlikkus. Veendumus oma saamatuses, isikliku veetluse puudumises ja alaväärsuses. Liigne mure saada seltskonnas kriitika või tõrjumise osaliseks. Vastumeelsus luua suhteid, kui teise sümpaatia ei ole kindel. Piiratud elustiil turvalisuse vajaduse tõttu. Tihedat suhtlemist nõudva töö vältimine hirmust halvakspanu või tõrjumise ees.
Ta rakendab reegleid, kaldub perfeksionismile, hindab, kontrollib, arvustab ja karistab. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Kõhklev ja ettevaatlik inimene, kes tähtsustab üle detaile, reegleid, korda ja korraldamist. Ülimalt kohusetundlik ja hoolikas ja tähtsustab tööd liigselt, isegi rõõmude ja inimsuhetest loobumiseni. Jäik ja kangekaelne. Nõuab mõttetult, et kõik tegutseksid täpselt nii nagu tema. Või siis on tal vastumeelsus jätte üldse midagi teiste teha jätta. Painavate ja soovimatute mõtete või impulsside pealetung. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Anankastset isiksust on nimetatud ka osessiiv-kompulsiivseks ehk sundisiksuseks. (Allik etc 2003: 124). 11 Põhjused: Arvatakse, et anankastne isiksushäire tuleb neurobioloogilistest põhjustest. Seda ei omistata enam eriti perekonnaprobleemidega või õpitud käitumisega lapsepõlves. (PsychNet-UK 24.04.2007)
Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis). Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka. Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse
Anankastne isiksus - liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus; - detailide, reeglite, korra, plaanide jms. ületähtsustamine; - täiuslikkuseiha, mis ei lase töid lõpetada; - ülim kohusetundlikkus, töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni; - liigne pedantsus ja konventsionaalsus; - jäikus ja kangekaelsus; - mõttetu nõudmine, et teised toimiksid täpselt samuti nagu tema või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta; - painavate ja soovimatute mõtete pealetung. Arvamus endast: Vastutan enda ja teiste eest. Selles, et midagi tehtud saaks, võin loota vaid iseendale. Arvamus teistest: Püsimatud, vastutustundetud, mugavad, ennasthellitavad või ebakompetentsed Ohud: Kardavad vigu, eksimusi, korratust, ebatäiuslikkust, ootamatusi, olukordi, mille jaoks pole reegleid olemas Strateegiad: - Reeglid, standardid ja "peab" - Hindavad ja mõõdavad nii enda kui teiste vastavust standardeile
annaabi.ee 
