Vastus: väär Raua sulamistemperatuur on: (kirjutage ainult number) vastus:1539 ...on raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud -raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Vastus: austeniit. Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja valatavateks. Vasus: tõene ...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Vastus: fermiit Eutektoidsegu rauasüsinikusulamites kannab nimetust perliit. Vastus: tõene Rauasüsinikusulamid liigituvad C-sisalduse järgi terasteks ja malmideks. Vastus: tõene Mis on 0,8% C-sisaldusega terase struktuuris, kui teras on kuumutatud temperatuurini 900 C? Vastus: austeniit Kahjulikud lisandid terases on: Vastus: S ja P. Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. aga ka Mn ja Si on terases: Vastus: Legeerivad elemendid.
paagutamise teel. 7. Fe-Fe 3C faasidiagramm. Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja omadused. Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: ledeburiit, perliit. Nende olemus ja omadused. Fe-Fe 3C faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefasilist tasakaalu: peritektne, eutektne ja eutektoidne tasakaal. Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustab süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse.(isel:ruumkeskenduatud kuupvõre K8, väike tugevus ja kõvadus) Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse.(isel:suurem kõvadus kui ferriidil,sitke ja deformeeritav). Tesementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku.
1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%
Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites Toatemperatuuril on kõikide rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril (üle 727 °C) lisandub neile ka austeniit. Ferriit (F) - α-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel α- raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse, ja eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust, on süsiniku lahustuvus α -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB
Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, struktuur P+T´´ Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja omadused. - Ferriit (F) - süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8) , väike tugevus ja kõvadus , suur plastsus. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast
teise otsa demfer. Mis on kinnitatud pressistuga väntvõlli otsa ja keerleb näietks mingi õli sees. 28.Pumpasid liigitatakse: a)Labapumbadeks -Labapumbad on pumbad, milles vedeliku panevadliikuma pöörlevad labad. Labapumbad sobivad paremini väikeseviskoossusega vedelike pumpamiseks. Näiteks kasutatakse labapumpasid diiselmootorite jahutusvedeliku ringi ajamiseks. Nt Tsentrifugaalpump, b)Mahtpumbad -mehaaniline energia kandub vedelikule selle ümber paigutumisel pumba töökambri mahu muutumise tõttu; mahtpumpade ühiseks tunnuseks on asjaolu, et imetav ja surutav vedelik on teineteisest mingi pumba osaga (näiteks klappidega) lahutatud. Nt kolb-; membraan-;hammasrataspump. c)Jugapumbad- pumpamine toimub mingi teise vedeliku, auru või gaasi joakineetilise energia arvel. Kasutatakse nii otseselt pumpamiseks kui ka ainetesegamiseks. d)Elektromagnetpump- Ei ole laevades kasutatav, sest laevas ei ole vajasulametalli edasi pumbata. 29
olekus süsinik grafiidi kujul kristallivõre grafiidivõre H3. Grafiidi kristalne struktuur on kihiline. Grafiidi tugevus ja plastsus on väga väikesed. - faasid rauasüsinikusulameis, Ferriit (F) (ferrite) on süsiniku tardlahus rauas. Tehakse vahet madalatemperatuurse ferriidi (_-ferriidi) ning kõrgetemperatuurse ferriidi (/-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C, teine 1392...1539 °C. _-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel _-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust (tühikute läbimõõt on 0,062 nm, süsinikuaatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus _-rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub
Raua moodustab süsinikuga ka mehaanilisi segusi, mis ei kuulu faaside alla (Le, P, B). a)Tardlahused (F, A, M) Ferriit(F) on süsiniku tardlahus -rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurse ferriidi (- ferriidi) ning kõrgtemperatuurse ferriidi(-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temeperatuurivahemikus 0°C...911°C, teine 1392°C...1539°C (tabel 2.2 lk 68). -ferriit- on sisendustardlahus, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsiniku aatomite läbimõõdust (tühikute maksimaalne läbimõõt 0,062 nm, süsiniku aatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0.02%, toatemperatuuril ainult 0.01%. Feriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60-90 HB.
projektsioonneuronid) liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi GABA-ergilised interneuronid) liiguvad mööda trajektoore, mis on paralleelsed ventrikulaarse pinnaga ja täisnurga all radiaalse gliiaga Kui neurogenees on lõpetatud, siis RG rakud lülituvad ümber gliogeneesile : oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid ja ependüümi rakud Defektid: Häired neuronite tekkimisel, migratsioonis ja korrektsel paigutumisel oma õigetesse positsioonidesse põhjustavad mitmesuguseid erineva raskusastmega arenguanomaaliaid (nt lissentsefaalia tüüp I ja II, makro- ja mikrotsefaalia, polümikrogüüria, heterotoopia jmt), mille tagajärgedeks on enamasti motoorne ja kognitiivne kahjustus või epilepsia Neurogenees täiskasvanud organismil: Väike osa radiaalse gliia rakke säilitab oma apikaalse kontakti vatsakestega ja muutub täiskasvanu tüvirakkudeks
Täiskasvanuil 16 ja 30 eluaasta vahel toimub intelligentsuse testide tulemuste juurdekasvu järsk aeglustumine. Seetõttu ilmneks justkui inimese vanuse tõustes juba sellises noores eas intelligentsuse kvotsiendi alanemine. 2.2. Intelligentsus ja vaimse arengu tase Lahenduseks ülalkirjeldatud probleemile oli üleminek standardpunktidele (D. Wechsler) , konkreetse isiku tulemuste võrdlemisele populatsiooni keskmise tulemuse suhtes. IQ väärtuste paigutumisel normaaljaotuse skaalale võetakse keskmine IQ väärtus 100 -ks ja hälbed sellest 1 standardhälbe võrra hinnatakse 15 IQ ühiku väärseks. Neid IQ väärtusi nimetatakse IQ hälbeväärtusteks. Tüüpiliselt pööratakse suurimat tähelepanu vaimse alaarenguga inimestele, normaalse ja normaalsest kõrgema intelligentsuse näitajaga inimesed ei ärata sellist tähelepanu. © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
