Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud. Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal
Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge σ´pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalupingest σ´gz. 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon SI = σ´pziΔhi /Ei , kus σ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; Δhi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana 28. PIIRVAJUMID. Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi:
vajumit. Sellisel juhul maapinna vajumine ei muuda koormuse jaotust, kontaktpinget vundamendi talla ja pinnase vahel. Maapinna vajumine ei ole koormatud pinna all ühtlane. Koormatud pinna keskpunkti all on pinged ja järelikult vajum suurem, kui äärealadel. Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel tasapinnaliseks (joon. 6.23). Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal, kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud lintvundamendi all on pinged vastavalt lastsusteooria lahendusele kus pk-keskmine pinge y -vaadeldava punkti kaugus talla keskpunktist b1-pool talla laiust.
1.7.1.3 Teised nihketugevuse määramise laboratoorsed meetodid orgaanilise aine kaalulisest sisaldusest: 1. orgaanilise lisandiga pinnas, 3 kuni tasapinnaliseks. Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge Kolmtelgse surve erijuhuna võib vaadelda ühetelgset survet. Teim on 10% ; 2. nõrgalt turvastunud pinnas, 10 kuni 25% ; 3. keskmiselt turvastunud jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla võimalik suhteliselt kõvas savipinnases. Kuna 3 on selle teimi puhul alati null, pinnas, 25 kuni 40% ; 4. tugevalt turvastunud pinnas, 40 kuni 50%; 5. turvas, punktides oleksid võrdsed. Pinge peab suurenema seal, kus vajum siis pingeringi üks ots asub koordinaatide alguspunktis. Teim tehakse piisavalt üle 50%. EPN 7.1 annab järgmise jaotuse: 1
3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon sI = ´pzihi /Ei , kus ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; hi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana i= j si = s i =1 i Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi:
2A 3A 4. Läbipaine - konstruktsiooni deformatsioon tuleneb koormuste mõjust ning niiskusest ning see peab jääma sobivatesse piiridesse, mis arvesatavad võimalike katte materjalide, lagede, põrandate, vaheseinte purunemist ning funktsionaalseid vajadusi ja kõikvõimalike nõudeid välimusele. Puidu eripärast tulenevalt tuleb eristada hetkelist deformatsiooni ja lõpliku deformatsiooni. Paigutised tuleb arvutada nende mõjumisel kahest olukorrast: - hetkelisest koormusest: konstruktsioonile on rakendatud kogu koormus hetkeliselt ning ei arvestata deformatsioone ajas. - pikaajalisest koormusest: arvestatakse, et tekivad deformatsioonid nii koormusest, roomamisest ja niiskusest. NB! Arvutused tehakse normatiivsete koormustega! Läbipainet vaadatakse kolmest aspektist: 1. liite järeleandvus vastavalt ühendusele ntx: naagelühenduses 2,0mm 2
Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel tasapinnaliseks (joon. 6.23). 69 Jä iku se ta vu n da m e nt Jä ik vu nd a m en t Joonis 6.23 Jäikuseta ja jäig a vun dam endi vajum ine Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal, kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud lintvundamendi all on pinged vastavalt 2 pk
annaabi.ee 
