Teisaldatavate tellingute paigaldamisel ja mahavõtmisel tuleb montaazipersonali jaoks vertikaalsuunas iga 2,00 m järel paigaldada montaazipinnad (luugiga töölavad, tellimisnumbriga 7071/24 või tellinguplangud mõõtmetega 2500 x 280 x 50 mm). Olenevalt suurusest või välistingimustes kasutamisel, samuti ühepoolse paigaldamise korral tuleb vastavalt tabelitele 2 kuni 2.3 ja joonistele paigaldada lisadetaile ja/või lisaraskusi. Lisaraskused paigaldatakse sümmeetrilise paigaldusviisi korral siseruumides ja välistingimustes raamide väliskülgedele, ühepoolse paigaldusviisi ja vastavate suuruste korral tugijalgadele või riivtaladele. Lisaks tuleb suurused 07 09 ühepoolse paigaldusviisi korral välistingimustes kinnitada vertikaalsuunaliste vahedega 4,00 m hoidetorudega artikkel nr. 6071/41. Seinahaakide väljatõmbamisjõud peab olema vähemalt 1,5 kN (~150 kg), vt. joonis 7. Töölavade suurim vertikaalne vahekaugus ei tohi olla üle 4,00 m.
5 Otspind, Ø 90mm Treimine 6 Otspind, Ø 120mm Treimine 7 Välispind, silindriline, Ø 110mm, Treimine pikkus 10mm 8 Otspind, Ø 110mm Treimine 9 Sisepind, Ø 80mm, pikkus 110mm Treimine 10 Ava, Ø 30 mm, kõrgus 120mm Puurimine Selleks, et sooritada kõik vajalikud lõiketöötlusoperatsioonid, tuleb kasutada nelja erinevat paigaldusviisi. Esmalt tuleb sooritada treimisoperatsioonid kinnitades tooriku kõigepealt ühest otsast ja seejärel teisest otsast. Avade puurimiseks tuleb toorik hiljem veel kahel erineval moel kinnitada. Allpool olevatel joonistel on kujutatud kinnitusviisid treimisoperatsioonide jaoks. Esiteks kinnitatakse toorik ava Ø 80 kaudu kolmepakilisse padrunisse. Sellise kinnitusega töödeldakse otspinnad 6 ja 5 otsatreiteraga. Esimeses paigalduses töödeldakse ka silindriline pind 2 otsatreiteraga
ühenduskarbi või lülitiga, ja teisaldatavaid juhte, millega ühendatakse teisaldatavaid tarviteid või selliseid seadmeid, mida paigaldamisel või puhastamisel liigutatakse (nt. salvestusküttekehi) · Teisaldatavad juhtmed ja kaablid peavad vastama neile mõjuvatele mehaanilistele toimetele. · Vannitubade ja dusiruumide kohta kehtivad rangemad reeglid, mis sätestavad juhtmete ja kaablite paigutuse ning paigaldusviisi. Näitena on joonisel esitatud vannitoa jaotamine ohtlikkustsoonideks. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 17 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Vannitoa elektriohutsoonid (mõõtmed sentimeetrites) 18 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED
Tuuleelektrijaam Välguvarras Päikeseelektrijaam Kaabli otsamuhv Liikurelektrijaam Kaabli jätkumuhv Alajaam Kaabli hargnemine Muundusalajaam Kaablikarp mastil 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID Paigaldusviisi Tähis Paigalduse kirjeldus põhimõttejoonis Isoleerjuhtmed soojusisoleerseinas paiknevas A1 torus Mitmesooneline kaabel soojusisoleerseinas A2 paiknevas torus B1 Isoleerjuhtmed puitseinal paiknevas torus Mitmesooneline kaabel puitseinal paiknevas B2 torus C Ühe või mitmesooneline kaabel puitseinal
minikaitselülititele on asjakohases tootestandardis (EVS-EN 60898) kindlaks määratud kolm tüüpset rakendumistunnusjoont (B,C,D). Muud minikaitselülitite rakendumistunnusjooned ei ole standarditega reglementeeritud, tööstuspaigaldistes kasutavate kaitselülitite üldstandard (EVS-EN 60947-2) esitab vaid üldised nõuded kaitselülitite erinevatele näitajatele. Kaitselülitite valik Nimivool tuleb valida kaabli ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A). Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei
Ehk siis: vajaminev puistevilla maht (m³) = põranda pindala (m2) x puistevilla paksus (m) Mahtude tellimisel ei arvestata maha väiksemaid kui 1 m 2 suuruseid alasid (katuse toolvärgid, torustikud, ventilatsiooni kanalid jms. konstruktsioonid).[12] 4.3 Rullmaterjalid Rullmaterjalide all mõistetakse eelkõige kivivillamatte, mida saab kasutada erineval otstarbel olenevalt mati lisanditest (traat-, klaaskiudvõrk jne). Lisandid aga määravad toote omadused ja paigaldusviisi. 4.3.1 Soojusisoleermatid 4.3.1.1 Elastne kivivillamatt 4.3.1.1.1 Kasutamine 11 Kivivill. (2010). Soojustus puistevillaga [WWW]. http://www.puistevillad.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1&Itemid=2. (29.04.2010). 12 Puistevilla kihi paksus ja paigaldamine. (2000). Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/paigald.htm. (29.04.2010). 11
Funktsiooni jrgi jaotatakse toed: - vahetoed - ankrutoed Juhtmete isoleerimiseks kasutatakse jrgmisi isolaatoreid: - tugiisolaatorid - rippisolaatorid - kombineeritud tugi- ja rippisolaatorid - isolatsioontraaversid Isolaatorid valitakse nimipinge, arvutusliku mehaanilise koormuse ja atmosfri saastetaseme jrgi. huliinid 110 kV ja enam varustatakse piksekaitsetrossiga. 20...35 kV huliinid varustatakse piksekaitsetrossiga alajaama lhedal. 4.11. Liini tbi valik Juhtide ja nende paigaldusviisi valikul hoonesisesel installatsioonil avaldavad mju jrgmised faktorid: 1. Tarbijate arv, tihedus, paigutuse iseloom, vimsused; kui on vike arv tarbijaid, ebahtlane paigutus, suured vimsused, kasutatakse juhtmeid vi kaableid, vastupidisel juhul lattjuhtmeid. 2. Vrgu skeem, liini pikkus; kui on lhike liin, kasut juhtmeid, pikkade liinide puhul kaableid. 3. Tulevaste tarbijate ja vrgu muutuste vimalus 4. Niiskus 5. Temperatuur 6. Tolmusisaldus 7
f) Kaabelkraana 122-Kuidas liigitatakse tornkraanad liikuvuselt? a) Statsionaarsed b) Liikuvad jagunevad omakorda: horisontaalselt ja vertikaalselt liikuvad. 123-Kuidas liigitatakse tornkraanad noole liikuvuselt? a) Tõstetav nool b) Konsoolnool c) Liigendatud nool 124-Kuidas liigitatakse tornkraanad monteeritavuselt? a) Isemonteeruv b) Monteeritav teiste tõsteseadmetega 125-Kuidas liigitatakse tornkraanad paigaldusviisi alusel? 126-Mis on tornkraanade peaparameeter ja kuidas see saadakse? Tõstekõrgus, mis sõltub torni kõrgusest. 127-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad alusvankri tüübi järgi? a) Autokraana b) Autotüüpi sassiil-kraana c) Pneumorataskraana d) Raudteekraana e) Traktorkraana f) Ekskavaatorkraana g) Ujuvalusel kraana h) Kopterkraana 128-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad noole pikendamise viisi järgi?
f) kaabelkraanad. 122-Kuidas liigitatakse tornkraanad liikuvuselt? a) statsionaarsed, b) liikuvad: b1) horisontaalselt b2) vertikaalselt e roni- (joon 3.5). 123-Kuidas liigitatakse tornkraanad noole liikuvuselt? a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega 124-Kuidas liigitatakse tornkraanad monteeritavuselt? a) monteeritavad täiendavate tõsteseadmetega; b) isemonteeruvad 125-Kuidas liigitatakse tornkraanad paigaldusviisi alusel? 126-Mis on tornkraanade peaparameeter ja kuidas see saadakse? 127-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad alusvankri tüübi järgi? a) autokraanad b) autotüüpi spetssassiil kraanad c) normaal- ja lühibaasilised pneumorataskraanad, d) raudteekraanad e) traktorkraanad f) ekskavaatorkraanad, g) ujuvalusel kraanad, h) kopterkraanad. 128-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad noole pikendamise viisi järgi? a) vahesektsioonidega b) teleskoopnooltega
annaabi.ee 
