(nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused.
jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp, müra, alko jne), psühholoogilised tingimused (privaatsus, inimtihedus, territoriaalsus), tööaeg (vahetus, libisev graafik jne), kontorid (avatud, kuubikud), paigakiindumus (personaliseerimine, oma laud jne), mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused.
Esteetilised tegurid TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED Privaatsus Inimtihedus ja tiheliolek Territoriaalsus TÖÖAEG Vahetustega töö Kokkusurutud töönädal Libisev graafik TÖÖKESKKOND (3) Kontorid vs teised keskkonnad Avatud vs traditsioonilised kontorid kontorite tüübid Paigakiindumus Personaliseerimin Keskkond ja produktiivsus Funktsionaalne mugavus TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Hilinemine Krooniliselt kasvav Stabiilne perioodiline Ärahoidmatu Puudumine Tööl olemine on kombinatsioon motivatsioonist ja võimetest osaleda. Individuaalsed erinevused, töögrupp, "puudumise kultuur" Töötingimused (monotoonsus) Rahulolu organisatsiooniga, surve osaleda Puudimise kultuur Töötaja väärtused, hoiakud, eesmärgid
10-15, sel ajal kindlalt olemas. Vahest lubatakse töötunde ette teha. Ei sobi kõikidele org ja ametikohtadele. Kontorid vs teised keskkonnad: kontoris töötajate hulk järjest kasvas, tehnoloogia arengu tulemus. Avatud vs traditsioonilsied kontorid: avatud planeering- palju in ühes tööruumis- odav org-ile, mahub palju in kokku, kontroll on parem tööajate üles, kommunikatsioon võib olla parem. Probleemid: suured kontorid, vähe loomulikku valgust ja õhku Paigakiindumus: tunne, kui in on emotsionaalselt mingi paigaga seotud. Tööpaika püütakse enda järgi sättida nii palju kui võimalik, personaliseerib selle paiga. Riidekapp lasteaias. Keskkond ja produktiivsus: kui hästi vastavad keskkonna tingimused töö poolt esitatud nõetele- mööbel, töövahendid, valgus, müra. Vähe privaatsus tekitab pinget ja vähendama produktiivsust. Keskkond peab vastama töö vajadustele. Funktsionaalne mugavus: in peab tundma end hästi
uuriti paneelmaju erinevates linnades. Konverents: ,, Inimene ja kk-d psühholoogilised aspektid kogunes kokku pea 100 inimest suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus
Libisev graafik – ise saan otsustada millal lähen tööle; kontrollivõimalus loob palju plusse, Probleemiks töö, mis ei võimalda paindlikkust. Kaugtöö – sots. Ideniteet võib kaduma minna. Töö ja mittetööö põimimine. TÖÖKESKKOND Kontorid vs teised keskkonnad – kontoris on nad kokkusurutud ja suhtlemine on tihedam. o Avatud vs traditsioonilised kontorid kontorite tüübid Paigakiindumus – suurem siis kui olen traditsioonilises kontrois kus on mul rohkem OMA pinda. o Personaliseerimine Keskkond ja produktiivsus – oelenb sellest mis on inimese jaoks olulisem, kas grupieffektiivsus v individuaalne ülesanne kus on vaja keskenduda(privaatne kabinett on siis parem). Funktsionaalne mugavus - TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD HILINEMINE Krooniliselt kasvav – selline hilinemine mille puhul töötaja hilinemise kestvus ja
annaabi.ee 
