Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli
näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate silmade ees, kusjuures iga üksik moment on tajutav olevikuna. Mineviku sündmuste teatavaks tegemine on võimalik ainult peategelase jutustuste kaudu. 3. Keskustus ja tihedus Kuigi draamateos esitleb olevikulist sündmust, ei ole mõeldav, et see laval võiks sündida samas tempos kui tegelikkuses
kuis nüüd lõhnab leivasisu! küpse kaku tegija. "Kas teen mina leiba üksi? Koorik on nii krõbe tal, Milleks aega viita- Kullakesed, eh-eh-ee- krõpsub hästi hamba all. lähme teda kiitma!" ega mina jahu tee! Aga kes teist tunneb meest, Esimees vaid käega lööb. keda kiidaks leiva eest? Mölder naerma pahvatab: " Mis nüüd kiita minu tööd. Ehkki tänate mind mestis "Jah, ma jahu jahvatan . Kiita traktoristi tasuks, leivajahu sain ma veskist . Ööd ja päevad väsimata tema tööst on rohkem kasu. Mis siin aega viita- käivad ringi veskirattad. Ta ju kündis pöllud üles,. minge möldrit kiitma pehmeks tegi mullasüle. Aga kas siis tööd mul oleks, "Mölder
Täiendav info: · Küsiksin vanematelt, kas laps oli imikueas rahutu ja magas halvasti? · Millal nad said aru,et laps on hüperaktiivne? · Kas laps on oma käitumisega ennast või teisi ohtu seadnud? · Kas lapsel on raske tähelepanu säilitada? · Kas vahel näib, nagu laps ei kuulaks? · Kas lapse tähelepanu on kerge kõrvale juhtida? · Kas laps segab jutule vahele? · Kas laps suudab oodata ära oma korda? · Kas lapsel esineb rahutust? · Kas laps karjub/pahvatab välja vastuseid? Vajaliku info hankimiseks küsitleksin last, tema vanemaid ning õdesid-vendi, kui võimalik siis ka õpetajaid, klassikaaslasi. Patsiendi vaatlus (käitumine- rahutus,üldine hoiak). Probleem Eesmärk Tegevused Hinnang Madal Lähieesmärk: Lapse Loo rahulik ja turvaline keskkond, mis aitab lapsel Laps mõistab, et
Romantismi võib pidada ajaloomaali hiilgeajaks ja seda on ka siit maalilt näha: tõeline meistriteos, ajaloolised värvid: tuhmid, võitlusest, tööst väsinud, pruunikas üldkoloriit, millest kerkib esile sini- valge- punane rahvuslipp ja Vabaduse peale langev valgusvihk, mis muudab tema kleidi tooni kollasemaks, päikselisemaks just kui oleks ta lootuskiir, samuti langeb valgust ka esipinnal olevale surnukehale, nagu lahkuks tol hetkel sellest kehast hing. Pildi taustast lausa pahvatab maalilisust, ekspressiivsust, mässu, võitluse tahet, püssirohu hõngu, mida väga hea haistmismeelega ja keskendumus võimega vaataja võib isegi pildi ees seistes haista. Kunstniku pintslikiri on hoogne, jõuline, kohati 12 lohakas, mis toob pilti sisse elamuslikkust. Figuurid on loomulikes liikuvates poosides, surnud on surnud, elavad on elavad. Elavad lahvatavad kirest võidelda
Hüperaktiivsus / impulsiivsuse puhul: 1) Sebib närviliselt ringi, ei kuula. 2) Sageli lahkub oma kohalt, kui peab paigal istuma või seisma. 3) Jookseb lihtsalt ringi või ronib kusagile, ehhki olukord pole selleks sobiv. 4) On raskusi tegeleda vaikse mängu või vaikse tegevusega. 29 5) On pidevalt liikumises, otsekui oleks ,,üles keeratud". 6) Räägib liiga palju. 7) Pahvatab välja enneaegseid vastuseid. 8) On raskusi oma järjekorra äraootamisega. 9) Sageli katkestab teisi või on pealetükkiv. (Smith. R. K. 1999: 182-183) Siin nüüd tekibki küsimus, kas lapsi ravitakse või sandistatakse. Lapsevanemad ei saa aru, ning mõistus kipub üles ütlema, kes justkui on ADD-ga ja ei ole ka. Mõndadele lastele on diagnoos pandud ja on alustatud ka medikamentoosset ravi. Kuid kas see aitas nüüd last või lapsevanemat
olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama! JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna! PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma. JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihmadega pastlad
(Jõuavad vaevalt uksest sisse, kui juba on läinud. Stankevits on juba rääkima hakkamas, kui Varvara tormab sisse.) VARVARA: (ilma pausita, Ljubovile) Nüüd ta arvab, et ta on jumal! (Varvara läheb üle toa ja lahkub. Stankevitsi närv ei pea vastu ja ta hakkab ära minema.) LJUBOV: Nii et te sõidate homme Moskvasse. STANKEVITS: Jah. (pahvatab) Te pole enam ammu filosoofilises ringis käinud. Me tunneme puudust... naiseliku vaatepunkti järele. LJUBOV: (ebaõnnestunult) Kas siis Natalie Beyer enam ei käi? STANKEVITS: (valesti mõistes, külmalt) Ma... ma mõistan, millele te vihjate... LJUBOV: (äärmisse paanikasse sattudes) Ma ei vihjanud
annaabi.ee 
