reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar.Soovis muuta Venamaa süsteemi tegusamaks.Asutas senati.Lõi kolleegiumid.Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi.Ma jaotatti 10 kohturingkonnaks.Tema ajal omandas absolutism väga eheda kuju.Tema pojapoeg oli Peeter2. Katariina 2-Tema veres polnud tilkagi vene verd.Sai tuntuks kui valgustatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks :aadlike jaoks ja rajati ämmaemandate kool.Koostatti suur komision.Suure
Ta kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi, et see võimaldas tal Prantsuse revolutsiooni algul välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeelesk saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi, mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Mina arvan, et valgustatud valitsejaks oleks pidanud pidama Katariina II sellepärast, et tema reformid olid põhjalikud, kuigi ta oma ideid ei teostanud, aga need viisid valgustatud absolutismini
Joseph soovis saada samasuguseks väejuhiks kui Friedrich, kuid tema Türgi vastane sõjakäik kukkus läbi ning keiser pääses sealt vaevu eluga. Kuid reformide ulatuse osas Josephile valgustatud monarhide seas vastast ei olnud. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeeleks saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi ("Ma olen Saksa keiser, kes peab valitsema Saksa riiki!"), mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Lõuna- ehk Austria Madalamaad (hilisem Belgia) kuulutasid end 1790. aasta jaanuaris koguni iseseisvaks. Joseph jõudis veel deklareerida, et Madalmaad on ta
Aga katoliiklised naistekohtunikud on Molière'i Don Juani tugevasti ja kestvalt atakeerinud jumalavallatute kelmuste näitelavale asetamise pärast. Molière'i suure elumehe karakterkomöödia Don Juan, 1664, on oma usulismoraalseis puudutustes julgelt libertinistlik; intriigi lahenduses jäljendab see Hispaania originaali karistavat mõttekujutlust; võib olla, väljendab rabav lahendus ka Molière'i enese pahandatud ägedust oma noore naise võrgutajate aadressil. Aga on tarvis Jumala imetegu suurtsugu vabamõtleja ja naistehukutaja põrgusaatmiseks! Suits,G.2008."Molièr ja meie". http://www.kirmus.ee/erni/kogu/suits01.html.14.01.2008 8.2. Minu nägemus Minu arvates näidendist "Don Juan" rääkides ei peaks halvustama ainult don Juani vaid tuleks kritiseerida ka ülejäänud tegelasi. Sganarelle'i, kes oli kahepalgeline; don Juani naissõpru, kes
Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada. IV stseen: Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile. Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot. Mercutio teritab amme üle keelt ja amm on sellisest käitumisest pahandatud. Romeo saadab Juliale sõna, et see samal õhtul pihile tuleks, kus siis pihiisa Lorenzo nad laulataks. V stseen: Julia ootab amme ja pahandab, et see nii kaua end oodata laseb. Amm ilmub ja teatab Juliale, et too mingu pihiisa Lorenzo kongi. Amm ise peab minema redeli järele, et Romeo saaks öösel seda mööda Julia juurde ronida. VI stseen: Pihiisa Lorenzo kong. Kohtuvad Romeo ja Julia. Lorenzo kutsub noori endaga, et kirik võiks nad kokku liita. Kolmas vaatus I stseen:
Kalevipoeg on rusutud. Ta otsustab valitsuseohjad Olevipojale üle anda ja ise leinates erakuna metsas elada. Kalevipoeg jõuab rännakul Koiva jõe kaldale, kus leiab endale peidukoha. Kalevipoja juures käivad vaenlase saadikud, et salasõprust sobitada. Esimesed kolm püüavad teda selja tagant rünnata. Kalevipoeg virutab nad maasse. Järgmise sobitaja saadab minema, öeldes, et temasugune ei hakka teiste voli all elama ega teiste käsku täitma, selleks on ta liiga vägev. Pahandatud Kalevipoeg luusib laantes ja jõuab Kääpa jõe kallastele. Kääpa jões lebab mõõk, millele Kalevipoeg ise needmissõnad peale laulnud. See peab jalad lõikama selle, kes teda enne ise kandnud. Kalevipoeg soovis surma sortsile, kes mõõga siia kandnud, kuid Soome sepa sajatused ajasid sõnad segamini. Kui nüüd Kalevipoeg jõkke astus, murdis mõõk tal mõlemad jalad. Kalevipoja appihüüded tõusid pilvedeni, Vanaisa kambritesse. Need hüüded
Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab tagasi kodusaarele , panevad faiaagid odüsseuse ithaka saarel maale, jõuavad samal ajal kodusaarele tagasi ise üksteist teadmata, aphrodite abiga muundub ta kerjuseks. Läheb oma majja , teotavad teda jne ja siis laseb oma pojal korraldada võitluse vibu laskmises, kes laseb läbi 7 kivi silma noole. Maksab kätte kõigile kosilastele ja nendele kes nendega magasid. Verine ja sadistlik kättemaks. Kosilaste sugulased on pahandatud , koguvad jõudu ja Ithakat ähvardab kodusõna kuni tuleb Athena ja lepitab kõik ära. Mõlemad on au haavamise ja selle eest kätte maksmise omad. Kes on autor? Antiik ajal kreeklased uskusid et autor on Homeros. Need kaks eepost jäid tema omadeks. Homeros tema elulugu, 7 väiksemas teoses on kirjutatud tema elulugu.Oli sündinud Smyrna linnas, isa polnud teada , arvati et jumalik tegelane. Tema nimi oli algselt Melesigenes(jõed või laulus sündinud
a. Makedooniaga sõlmitud lepingu tagatiseks Teebasse tulnud pantvangide hulgas oli ka tulevane Makedoonia kuningas, tollal teismeeas Philippos). Võitluseks Ateenaga rajasid teebalased Epameinondase eestvõttel ka seni puudunud laevastiku. Kuid 364. a. sai ühel sõjakäigul Tessaaliasse surma Teeba sõltumatuse taastaja ning üks peamisi juhte Pelopidas. Veelgi suuremat mõju avaldas Leuktra lahing sündmustele Peloponnesoses. Sparta ülbest võimutsemisest pahandatud arkaadlased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi appi tõrjuma spartalaste vastusamme. 371/0. a. talvel tungis Teeba vägi Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, laastas Lakoonikat 39 (müürideta Sparta linna päästsid vaid Eurotase jõe talvine kõrgvesi ja ustavaks jäänud liitlaste Korintose jt
annaabi.ee 
