huvikaitsetegevusega, sh kommenteerime õigusaktide eelnõusid ning seisame selle eest, et pagulaste inimõigused oleks tagatud 4. Miks peaks/ei peaks Eesti rändekriisi lahendamisse panustama? Eesti rändekriisi lahendamisse peaks panustama, kuna me kõik soovime, et Eestis oleks hea ja turvaline elada, ning kui me panustame rändekiriisi lahendamisse siis on kõikidel inimestel Eesti riigis hea elada. 5. Milline on Eesti ühiskonna suhtumine pagulastesse/rändekriisi? Tuua välja uuringuid, arvamusavaldusi koos põhjendustega. Viited juurde. Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt. Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks.1
Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o
vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. Kohanemisraskuseid valmistasid talle peale kodukommetest kinnihoidmise veel kaastöölised, kes pidasid Antsu tema eraklikkuse ja sõnavaesuse pärast veidraks ja segaseks. Ta oli liiga kommeterohke ja viisakas ning seda ei mõistetud tema ümber. Antsule pakkus vastupidiselt ebamugavust tema kaastööliste range ja patriootlik hoiak.
(http://www.sotsdem.ee/sven-mikser-stigmatiseerida-koiki-sojapogenikke-kui-potentsiaalseid- terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur, kes on siseminister, ja räägib terve Reformierakonna eest. Ta väidab, et need inimesed, kes soovivad immigreeruda, vajavad tõepoolest kaitset, kuna olukord nende koduriikides ei võimalda neil sinna tagasi pöörduda (http://www.reform.ee/uudised/suhtumine-pagulastesse-on-meie-endi-teha). Vabaerakond räägib Delfi artiklis, et saabuvad pagulased tuleb vastu võtta ja ühiskonda integreerida. Riik peab aga olema kindel, et kui kedagi vastu võtame, siis peavad nad olema tagakiusamise ohvrid, mitte majanduspõgenikud (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakonna-avaldus-pagulaste-teemal-saabuvad- pogenikud-tuleb-uhiskonda-integreerida-ja-selle-tarvis-tuleb-raha-juurde-kusida?id=71676713).
Samuti korraldatakse täienduskoolitusi, mis on tasuta. Kahjuks on kergemate tööde eest ka madalamad palgad, millega on raske toime tulla arenenud maal, kus hinnad on kõrged. Oluline oleks koolitada pagulasi välja vastavalt tööturu vajadustele ja informeerida tööandjaid põgenikest, see looks võimaluse pagulastel tulevikus ilma vastuvõtjariigi abita hakkama saada. Muret tekitab ka pagulaste hakkama saamine võõras kultuuriruumis ning kodanike suhtumine pagulastesse. Tihti ei tea riigi põliselanikud, kas tegemist on pagulase või immigrandiga ning enamasti suhtutakse võõrariigi kodanikesse immigrantidena ehk halvustavalt. Suuremaid takistusi rahvusvahelise kaitse saanud isikute ühiskonda lõimumisel on infopuudus. Puudub nende isikute oma õigustest ja kohustustest ning neile pakutavatest teenustest ja abist teavitamise süsteem. Tarvis oleks luua keskne infopunkt, mis abistaks kaitse saanud inimesi kõikvõimaliku teabega
suurendamisest läbi töötava rahvastiku, mis lisaks suurenevale maksutulule toodab ka suuremat sisemajanduse kogutoodangut. Vastupidine näide on aga Euroopa, näiteks Prantsusmaa, kus elamisloa saamine ei ole seotud töökohustusega ning riiki sisserändajad tulevad eelkõige majanduslikel kaalutlustel, sest Prantsusmaa maksab oma elanikele suuremat sotsiaaltoetust, kui paljud pagulased teeniksid oma tööga kodumaal. USA ning Euroopa erinev suhtumine pagulastesse ning elamislubade andmise põhimõtetesse on nähtav ka makrotasandil, USA suudab jätkuvalt majandust kasvatada, samal ajal ägab vananev Euroopa suurte sotsiaaltoetuste all ega suuda oma majandust stabiilsel kasvulainel hoida. Pagulaste sisserändest saavad eelkõige kasu just riigid, kuhu pagulased tahavad ka lõpuks elama jääda. Riigid, kus nad ajutiselt peatuvad, et pärast edasi liikuda, ei saa suurt kasu nende pealt. Need riigid kulutavad samuti raha, et neile pakkuda süüa,
varjupaigataotlejate koguarvuks maailmas 45 50 miljonit inimest, enamus neist asuvad Aafrikas ja Aasias, kuid ka meil Eestis on see tänaseks üle 100 inimese aastas. Sissejuhatus (jätk 1) Tegelema pagulaste probleemiga peab, sest peab olema solidaarne teiste EL liikmesriikidega. Nõukogude okupatsiooni eest põgenes 1939 aastal ligi 100 000 eestlast välismaale. Nüüd peab ka Eesti riik näitama üles mõistvat suhtumist pagulastesse. Kõik pagulased ei ole terroristid ja arvatakse, et 90% on majanduspagulased, kes otsivad paremat elukeskkonda. Avalikkus ei saa aru, kes on kes ja sellele on suur vastuseis. Sissejuhatus (jätk 2) Eesti peab olema valmis pagulaste vastuvõtmiseks. Ukrainas on miljoneid pagulasi, kes otsivad aktiivselt võimalust Euroopasse pääsemiseks ja Eesti võib olla transiitriigiks "varjupaiga turistidele". Ukraina pagulastele on sihtriikideks
annaabi.ee 
