1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Informatsiooni levitati välimaale. Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega. Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu. Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse. Side välismaailmaga Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega. Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad. 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga. 1960 aastal noorsooliikumine, rock-muusika, hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin.
oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970.aastatel? 1970.aastatel muutus vastupanuliikumine taas avalikuks. Peamiseks võitlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaale. Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning pagulasorganisatsioonidega. 5. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. Oli raske saada tõepärast informatsiooni muust maailmast oluline roll oli välisraadiojaamadel. Nad edastasid tõepärast infi maailmas toimuva kohta. Need saated aitasid säilitada vaimset operatsiooni valitseva reziimi vastu. 6. Miks hakati Eestit nimetama "nõukogude lääneks"? Kuna Eestile oli oluliseks aknaks lane Soome, siis oli võimalik vaadata Põhja-Eestis Soome televisiooni. 1965
võitlemiseks sõjaväge , miilitsaüksuseid ja julgeolkuorganisatsioone. 1950. aastate esimesel poolel suruti see maha . Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949. aasta suurküüditamine . Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest . AVALIK VASTUPANULIIKUMINE 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks , mil peamiseks võitlus vahenditeks said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele . Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning pagulasorganisatsioonidega . Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti , nende üle mõisteti koht poliitilistel protsessidel ning saadeti vangilaagritesse . SIDE LÄÄNEMAAILMAGA Peamisteks infoallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad : Ameerika Hääl , Vaba Euroopa ning Vabadusraadio . Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning ning vahendasid uudiseid , komment. sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s . 1950
Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides. Intelligentsi protestivaim avaldus aga keskajalehtede toimetustele saadetud kirjas. ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" pidi võimude
*Suur küüditamine-Siberisse saadeti üle 20700 inimese *püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste *füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald rikkumised ja levitada seda infot välismaal *ühiskonna vaimuelu allutati valitseva reziimi *tekkisid konfliktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ettekirjutustele ning ka pagulasorganisatsioonidega *punapropaganda vohamine Mis abinõusid võimud rakendasid vastupanu suhtes? Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti,nende üle mõisteti kohut poliitilistel protsessidel ja saadeti vangilaagritesse. 8.Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti tööstusele ja põllumajandusele. Tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine),põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku
· Alustati vene keele õpetamist lasteaedades ning üldhariduskoolide esimestes klassides. Kogu poliitika tegelik eesmärk oli ühepoolse kakskeelsuse juurutamine, mis eeldas ainult eestlastelt vene keele omandamist (mitte Eestis elava venekeelse elanikkonna eesti keele oskuse parandamist). 2. Avalik vastupanuliikumine nõukogude võimule: 1970ndate aastate lõpul aktiviseerusid Eesti dissidendid ning lõid suhted välismaiste eesti pagulasorganisatsioonidega. Tollase vabadusvõitluse peamisteks vahenditeks olid avalikud pöördumised välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Lisaks sellele dokumenteeriti ja avalikustati võimude poolset inimõiguste rikkumist ja püüti seda teavet levitada lane üldsusele ning KoduEestis läbi raadiojaamade ,,Ameerika Hääl", ,,Vabadusraadio" ja ,,Vaba Euroopa". Olulisemad dissidentide poolsed sammud olid:
annaabi.ee 
