mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Dante jäi ellu, sest ta pidas parasjagu Roomas läbirääkimisi. Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, esiteks sellepärast, et ta pidas trahvi ebaõiglaseks, ja teiseks sellepärast, et mustad gvelfid olid nagunii kogu tema Firenzesse jäänud vara konfiskeerinud. Seetõttu asendasid mustad gvelfid tema karistuse igavese pagendusega. Seejärel elas Dante Veronas ja konspireeris mustade gvelfide kukutamiseks, kuid kõik vandenõud kokkusid läbi reeturite tõttu, kes olid salaorganisatsiooni imbunud. Alles 1310 tungis Itaaliasse Saksa-Rooma keiser Heinrich VII, kes Firenze 1312 vallutas. Dante kirjutas talle, paludes tal mustad gvelfid hävitada. Dante nägi Heinrichis teist Karl Suurt, kes toob Põhja-Itaaliasse kindla võimu, aga Heinrich suri juba 1313 ja Dante ei jõudnudki Firenzesse tagasi.
Kuulus Pariisi boheemlaste seltskonda. 1449 sai bakalaureusekraadi, 1452 magistrikraadi. Seotud paljude varguste, kakluste, röövide, kõrtsijoomistega jne. 1455 tappis ühe preestri, oli mõnda aega vangistuses, hiljem pidi Pariisist lahkuma. Elulugu II: kuulus elukutseliste röövlite kokiljaaride kampa. 1462 naasis Pariisi. Vangistati löömingu järel, mõisteti poomissurma, ent Pariisi parlament asendas karistuse pagendusega. 1463. aastal kaovad temast kõik jäljed. Looming I: Säilinud on kaks luulekogu: ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Osa luulest on tänapäevale arusaamatus slängis.( zargoon argoo slängikeel) Aines: kõlvatused, himud, erinevad armukesed, hingeline kannatus. Looming II: Luules ilmneb hingeline konflikt, seesmine lõhestatus. Sihilik minnalaskmine, pahelisus, enesereklaam, lihalikkus
Francois elab koos hulkuritega, satub kuritegelikku kampa. Talle meeldib kakelda, onu peab teda pidevalt kitsikusest välja aitama. Francois jäi vahele väikevargustega, ning mõrvas kõrge vaimuliku. Ta mõistetakse surma, kuid juurdluse käigus selgub, et tegemist oli hädakaitsega, Francois läheb vangi. Natukese aja pärast ta põgeneb ja ühineb röövlijõuguga. Satub uuesti vangi ja mõistetakse surma, kuid see asendatakse pagendusega. Tema haua asupaika ega surma põhjust ei teata. Villon kogub oma luuletused kahte raamatusse ,,Väike Testament" ja ,,Suur Testament". Ta ülistab hulkurielu, pilkab rüütellikku armastust, toob sisse sensuaalsust ning ülistab madalaid instinkte. Langenuna ahastab hukka läinud elu pärast. Ta kirjutab põhiliselt trondoone ja ballaade. Ühel hetkel oli kaalutlev, tark ja harras, kuid järgmisel hetkel oli küüniline, rõve ning miski polnud talle põha
veel päris palju tähelepanu. Ta olekski MeungsurLoire´i lossi tornikeldrisse mädanema jäänud, kui noor Louis XI poleks 1461. aasta sügispäeval Meungist mööda ratsutanud ning oma kuningliku harjumuse kohaselt kogu õnnetule keldritäiele vabaduse kinkinud. Elu viis Villoni tagasi Pariisi, kus ta ka järjekordselt vanglasse sattus. 1462. aastal mõisteti ta poomissurma, aga siis muudeti seadust ning asendati see pagendusega. Sellest ajast peale Francois Villoni elu jäljeniidid kaovad. Keegi ei tea, mida ta tegi ja kas ta üldse eluski oli. Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING Villon oli väga omapärane luuletaja
Voltaire oli pärast seda paguluses sveitsis vist-. Suur prantsuse entsüklopeedia on üks suur üle-Euroopaline valgustuslik teos! Seal on kokku võetud kõikide teaduste ja käsitööde saavutused. Voltaire looming läheb ka kaheks. Enne 50ndaid aastaid ?histograafid 1746 on saanud Prantsuse akadeemia liikmeks. Samas jääb ta vastaliseks, lõplikku leppimist võimudega ei toimu ja säilitab oma kriitilise hoiaku. Selle järel jõuabki kätte Voltaire selline küps ajajärk, aga algab pagendusega Eestist. See võib tähendada ka seda, et Voltaire ei ole tegelikult sel hetkel enam kõige radikaalsem Prantsuse valgustaja. Temas on ka radikaalsemaid: Rousseau jne. Voltaire ideed muutuvad möödukamaks nende radikaalsete ideede taustal. See toob kaasa vaidlemisi jne. Rousseau peab ka dispuuti ja jääb ise ka entsüklopeedia koostamisel tegevaks. See oli periood, mil V ka oma enesevaateid redigeerib. Tulevad uued suunad ja V muutub kainemaks, tasakaalukamaks, möödukamaks
ja valiti erakordste volitustege strateegiks. Kuid peagi sai ateenlast eskaader Alkibiadese äraolekul Väike-Aasia rannikul lüüa, Alkibiadest süüdistati ja ta läks pagendusse (407. a.). Aasta hiljem võitsid ateenlased raske merelahingu Arginusai saarte juures Lesbose lähedal. Kuid tormise ilma tõttu jäid uppujaid päästmata ja surnukehad matmiseks veest korjamata, mille eest lahingut juhtinud strateegid mõisteti Ateenas surma. Kuus neist ka hukati, ülejäänud päästsid end pagendusega. Ateenlased jäid ilma oma parematest väepealikest. 405. a. kandus sõjategevus jälle Musta mere väinadesse. Mõnda aega seisid vaenulikud laevastikud Dardanellide väinas teineteise vastas ateenlased Euroopa- ja spartalased Aasiapoolsel kaldal , kuni Sparta ülemjuhataja Lysandros ateenlaste hooletust ära kasutades ajutiselt kaitseta jäetud laevu ründas ja enamuse neist nn Aigospotamoi lahingus vallutas. Mõne aja pärast piiras Lysandros laevastikust ilma
taibukust, vaid mõnikord satub ta ka pilkealuseks, sest teda kavaldavad väikesed loomad üle. 2. Francois Villon Francois Villon (1431-u 1465) Keskaja linnakirjanduse silmapaistvaim esindaja. Elas 15. saj. Vaest päritolu, kuid õnnestus asuda õppima ülikooli. Tal olid halvad sõbrad, sattus pidustuste, kakluste, varguste lainele. Ühe kakluse käigus tappis preestri. Seetõttu oli ka vangis, teda ähvardas hukkamine, aga surmanuhtlus asendati pagendusega Pariisist. Ligikaudu 6 aastat seikles mööda Prantsusmaad ringi, mitte heas seltskonnas (vargad, röövlid, sõjaväepõgenikud). Tal õnnestus siiski Pariisi naasta. Suurlinn palju võimalusi. Natukese aja pärast tulid uued pahandused. Oli taas vanglas. Elu oli ohus. Taas keegi ei tahtnud ta elu, saadeti Pariisist uuesti minema. Tegeles luuletamisega. Teda inspireeris äärmuslik olukord. Teadaolevalt esimene luuletsükkel valmis tal esimese vangistuse ajal. Pealkiri ,,Väike testament".
annaabi.ee 
