Muistne vabadusvõitlus 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks)
abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid. Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid, kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete näol. Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti kohapeal
äravalitud rahvale. 5. Kristlus on vastuolus judaistliku teoloogiaga. a) Kristlaste Jumal on jagatud kolmeks, mis on juutide silmis ebajumala tähenduses. 5Ms 6:4 ütleb: "Kuule Iisrael, Jehoova, meie Jumal Jehoova on ainus!" b) Inimene Jumal. Kristlased usuvad, et jeesus on Jumal, kuna ta on enese kohta öelnud: "Mina ja Isa oleme üks!" (Jh 10:30). Judaism kinnitab, et Messias sünnib inimesest vanematest. Ta ei ole pooljumal ega evi üleloomulikke võimeid. 34 6. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaism ja Kristlus on mõlemad messialikud religioonid. Kristluse põhijooned: 1. Monoteistlik ilmutus- ja lunastususund kolmainsusesse (trinitas) ehk kolmainu Jumalasse,
Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni. 10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu. Skandinaaviasse tekib teine on Norra riik, kõige esimesena tekib Taani riik ja ka Rootsi riik. 11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja 11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj alguses ristisõdadega. Viikingite kultuur Ruunikivid surnute mälestuseks kodumaal püstitati ruunikivi,kus oli kirjas, kus ta oli langenud. Nad uskusid oma taevajumalat- kangelaseepos ,,Vanem Edda". Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis
Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad. Rekangista tagasivallutus. Pürenee ps. võidetakse tagasi araablaste islamiusuliste käest Hispaania. Ilmaliku ja vaimulike vaheline võitlus. Tekivad keskaegsed linnad. Linnad koondavad inimesi kes tegelevad kaubanduse ja käsitööga. Linnades õitseb ilmalik kultuur, mis on vastukaaluks vaimulikule. Keskaegsed ülikoolid tänapäevaste aluseks. 13. Sajand keskaja apogee ehk keskaja õitsengu tipp. Gootistiil areneb 12-14.saj. põhjamaades kauem. 3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand
Viljandis ristimist alustanud preester otsustas seepeale koos oma kaaskonnaga lahkuda, kuid salk eestlasi Lembitu juhtimisel asus neid jälitama, sai kätte ja tappis nad. Pärast seda tungis sakalaste-ugalaste vägi pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda. Samas Vene kroonikad eestlaste retke ei maini. Nende järgi rüüstasid hiljem samal aastal Pihkvat leedulased. Kirjelduste sarnasuse tõttu arvatakse, et Vene kroonikad on kuupäevaga eksinud ja paganarahvad segi ajanud (sellised korduvate ümberkirjutuste käigus tekkinud ebatäpsused on neis kroonikates sagedased). Turaida vaherahu Pärast neid sündmusi sõlmisid sõjaraskustest väsinud ning katku ja nälga talunud liivlased, latgalid ja eestlased omavahel rahu. Sellest hoolimata liikus läänemaalaste sõjavägi peagi Koiva suudmesse, kuid teada saades uute ristisõdijate jõudmisest Riiga, pöördusid nad tagasi. Liivlaste ja latgalite algatusel alustati uuesti läbirääkimisi
toodud ohver. 48. Miks juudid ei tunnusta Kristust Messiana? Jeesus ei täitnud juutide arvates prohvetite poolt ettekuulutatut. Jeesuses ei kehastunud Messialikud omadused. Kristlaste poolt valesti tõlgitud Vana Testamendi teksti osad. Judaism tugineb rahvuslikule (natsionaalsele) ilmutusele. Juutide väitel olevat judaism ainuke religioon 15000 usundi hulgas, kus Jumal on oma ilmutuse andnud ühele tema poolt äravalitud rahvale. Kristlus on vastuolus judaistliku teoloogiaga. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset 15 misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaismi ja kristluse võrdlus usundi usundile omaste tunnuste varal Tunnuse nimetus Judaism Kristlus
toodud ohver. 48. Miks juudid ei tunnusta Kristust Messiana? Jeesus ei täitnud juutide arvates prohvetite poolt ettekuulutatut. Jeesuses ei kehastunud Messialikud omadused. Kristlaste poolt valesti tõlgitud Vana Testamendi teksti osad. Judaism tugineb rahvuslikule (natsionaalsele) ilmutusele. Juutide väitel olevat judaism ainuke religioon 15000 usundi hulgas, kus Jumal on oma ilmutuse andnud ühele tema poolt äravalitud rahvale. Kristlus on vastuolus judaistliku teoloogiaga. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset 17 misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaismi ja kristluse võrdlus usundi usundile omaste tunnuste varal Tunnuse nimetus Judaism Kristlus
annaabi.ee 
