Rohkete illustratsioonidega lastejutt varesepoeg Villemist, kes tahtis kangesti maailma lõppu näha ja pesast põgenes. · ,,Vares Villemi jõulud" (1993). Raamatus on kolm väikest ja südamlikku jõulujuttu: jõululumi, kõige laisem päkapikk ja vares Villemi jõulud. · ,,Väike Kahvatu Kummitus ja teised lood" (1994), on põnevaid, lausa üllatavate tegelaste ja sündmustega jutte, nagu seda juba raamatu pealkirja järgi võib oletada. Näiteks kohtame Paganamaal elutseva Noorpaganaga, aga samuti on tore tutvuda Väikse Kahvatu Kummituse endaga. Ka öökulli ja öökolliga on põnev kokku saada, et nendega koos kollitada. · ,,Väike Sabatäht" (1994) on südamlik jutustus lastele Väiksest Sabatähest, tema seiklustest maailmaruumis ning lõpuks langemisest Saaremaale ja Kaali meteoriidikraatri tekkimisest. · ,,Noorpagana lood" (1995) pajatab seiklustest Noorpaganast, kelle kodu asub Paganamaal
(oru põhi on kuni 60 m meretasemest madalamal). Nõgu täidavad sandurtasandik ning Piusa jõe keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik. Nõost lõunas, Vastseliina ja Ruusmäe vahel ning kagus kuni Luhamaani valitseb keskmise kõrgusega küngastest ja nõgudest tihedasti liigestatud reljeef. Kõrgustiku lääne- ja edelaosas on eristatav orgudest liigestatud küngastik Trumbipalust Krabini Paganamaal. Siseveed Haanja kõrgustik on väga vaheldusrikka maastikumustriga regioon, mida lisaks rahutule reljeefile iseloomustavad veel tihe vetevõrk, suur metsasus ning väikestest hajaküladest koosnev võrdlemisi ühtlane asulatevõrk. Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Suur osa endistest järvedest on tänaseks kinni kasvanud ning muutunud soodeks
jalad laiali, lähedases Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem soostunud ja kolm ,,jäljehauda". Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala KRABI KÜLA Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool, Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala Krabi küla asub Võru maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse-Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku.
kõrgem on Kuutsemägi, mis ulatub 217 meetrit üle merepinna. Kolmest kõrgustikust väikseim ja madalaim on Karula kõrgustik, mis jääb Otepää omast lõunapoole, vastu Läti piiri. Selle kõrgeim punkt on Tornimägi 137 meetrit. Eesti ja kõigi Baltimaade kõrgeimad tipud asuvad aga Haanja kõrgustikul, mis asub päris Eesti kaguosas, ulatudes otsiti nii Lätti kui ka Venemaale. Lisaks kuplilistele tippudele leidub siin ka järvi, orge ja ürgorge. Läti piiri äärsel Paganamaal on sügavaid metsaseid nõgusid. Kõrgeimad ,,mäed" merepinnast üle 300 Sakala kõrgustik (Viljandi lossimäed) Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Tamula järv (Võru)
ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-idasihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/
Lisaks kaunistab tamm meie 10-kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365). · Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000. aastal on kaitsealale rajatud ka jalgrattarajad. Majutus-, toitlustus- või muud turismiettevõtted Majutus: · Piusa ürgoru puhkekompleks (Meremäe vald) Pakub puhkemaja (9 voodikohta), võimalust ööbida renoveeritud aidas (6 voodikohta). Jõekaldale vanasse sepikotta on ehitatud saun, kus on ka kaminaruum. Lisaks on veel ehtne suitsusaun.Vanasse
igapäevaelust, söögist, joogist, öömajast ning kõikidest juttudest-legendidest selle kohta10. Kuid miks puhata Eestis? Eks ole see sama loomulik teguviis, nagu eelistada head kodumaist toitu või väljendada oma mõtteid ladusas emakeeles. Eesti ei ole ju suur riik, et selle avastamine jääks vahemaa taha. Eesti ühest otsast teise saab vähemalt nelja tunniga11. Siis miks on nii palju eestlasi veel jäänud, kes ei ole käinud mere või Peipsi ääres, Paganamaal. On inimesi, kes pole isegi väikese Eesti pealinna vanalinna tänavatele sammugi teinud. On ju väga palju huvitavaid kohti Eestis, mida paljud pole külastanud. Tegelikult on Eestis vägagi palju kohti eestlastele endile avastamiseks. Maaturismiettevõttes on nisiettevõtted maapiirkondades, kes müüvad oma sihtklientidele mitte füüsilisi tooteid, vaid elamusi ja tundeid ning kus inimsuhtel on toote ostmise ja tarbimise igas faasis küllaltki oluline roll 12
korrosiooni tagajärjel + erosioon · Sufosioon lasuvate kihtide vajumine ja langatusvormide teke Tuuletekkelised pinnavormid : · kõige rohkem seotud Läänemerega. Saaremaal, Hiiumaal väga palju. Luited Rannametsal, · üksik luiteid kohtab harva · Luidete tekkimisel kaks tegevust: tuiskliiva kuhjumine ja tuuule purustav tegevus Kürogeensed pinnavaromid · Söllid ehk sulglohud Paganamaal. Surnud jääpangad jäävad moreeni sisse ja sulades jäävad suured augud järgi. Tänapäeval võime leida ka järvi nendes eest. Põhjad on kergelt soostunud. Haanja kõrgustiku keskosas Vällamäe jalamil. 17, 1 m sügav. Paljud söllid on kuivad, enamasti moodustavad ahelikke, sagedasti on nende põhjas turvas · Söll/oit Laiuse mäel Raskusjõu tekkelised pinnavormid · Rusukalle Põhja-Eesti · Maalihked sinisavi põhjustab Elutekkelised pinnavormid
261, kus sirgub mitmeid üle 40 m küündivaid mastimände (kõrgeim 43,3 m), vrd Oregonis ja Californias kasvav viieokkaline suhkrumänd (Pinus lambertiana) sirgub kuni 82 m kõrguseks ning samas kannab ka mändidest suurimaid käbisid, millede pikkus ulatub kuni 65 cm. Järvseljalt leiame ka Eestimaa mändide kuninga ehk Kuningamänni. Selle, umbes 360 aastase, puu kõrgus on 33 m, tüve ümbermõõt 340 cm, tüve maht aga 10,5 tm. Kõrgeid mände kasvab ka Paganamaal. Meie jämedaima männi tiitlile pretendeerivad võrdselt ligi 4,5 m tüveümbermõõduga rinnakõrguselt Puurmani mänd Jõgevamaal ja Kõrgepalu mänd Võrumaal. Puurmani ehk Jaani-Hansu mänd asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. 20 m kõrguse puuhiiu tervislik seisund hea. Kõrgepalu mänd kasvab Varstu vallas Kõrgepalu mõisapargi serval Veliste talu maadel oru veerul. 34 m kõrgune puu on hakanud kuivama. Hariliku männi eluiga ulatub 400 500 aastani
annaabi.ee 
