Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni. Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. 2
“Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas
''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele
Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga
ajutine valitsus üritas taastada Eesti Vabariiki. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Romaan on ülesehitatud kronoloogilises järjekorras ehk siis autor alustas Ullo lapsepõlvest ning lõppes siis sellega kuidas Ullo suri. Vahepeal oli küll nii öelda kõrvalehüppeid, kus siis autor kaldus teemaga juba liiga kaugele ajas, kuid siis tuli tagasi ikka aega, millest ta kirjeldas. 4. Kes on Ullo Paerand? Iseloomusta teda erinevatel eluetappidel. Ullo Paeranna elu oli nagu ameerika mäed, kord läks tal elus hästi, kord jällegi halvasti. Üldiselt võib aga öelda, et Ullo oli tark ja andekas inimene, kes ei tikkunud kunagi esiplaanile, kuid teda võib ikkagi silmapaistvaks isikuks nimetada. Nooruses 5-7 aastasena oli Ullol väga hea elu. Ta ema ja isa elasid koos, neil oli raha, nad reisisid- kõik olid õnnelikud. Teismelisena oli Ullo elu aga vägagi raske, kuna isa
Tekib mingeid situatsioone, et romaan ise ilmub soome keeles enne kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring 1998 Paigallend – see on üks veenvamaid saavutusi Krossilt 90ndatel aastatel. See on Ullo Paeranna lugu, kes on peategelane, kellest autorilähedase positisooniga jutustaja jutustab. VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus, Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt intellektuaalne laad torkab ka antud ajas silma
Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist. Noor, energiline, ideeline Eesti riigi rajaja. Taas tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme. Mitte nii õnnestunud. Jõudis avaldada kaks köidet autobiograafiat: „Kallid kaasteelised“ 2003 ja „Kallid kaasteelised II“ 2008. „Keisri hull“ 19. sajand, Võisiku, Pärnu, Põltsamaa, Tallinn. Aadlik Timotheus von Bock, naine Eeva talurahva seast, tema vend Jakob. PROBLEEM: ausus
annaabi.ee 
