ühendasid linnaga tunnelid. Kolm maa-aluste ruumidega torni, mida ümbritsesid paksud müürid. Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa. Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti. *Machu Picchu ehk ketšua keeles “vana mägi” või “vana tipp” on Andides 2430 meetri kõrgusel asuv inkade püha linn. Linna ehitus algas aastatel 1430-1450, ehituse algatajaks peetakse inkade valitsejat Pachacutec`i. Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet. *Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad
kadunud linnana, on hästi säilinud kindlustatud asula Peruus. Seal on säilinud enam kui 200 hoonet ning see on inkadetin kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab ka Urubamba jõgi. Machu Picchu ehitus algas umbes 1450 aastal. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, kuid arvatakse, et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest. Linnas elati kuni 1532 aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada. Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.[2.]
Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi. Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja. Machu Picchu Ajalugu Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada. Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on
'vana tipp'. Arvatakse, et tegemist on kunagise kuningliku inkade linnaga ja ümberkaudsetest istandustest kogutavate kokade keskusega. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet ning alates 1983. aastast kuulub kultuuri- ja loodusmälestis UNESCO maailmapärandi nimistusse. Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid.Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada. Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40
Lisaks naturaalandamile, mida maaharijatest, loomakasvatajatest ja käsitöölistest kogukonnad oma toodangust pidid tasuma, tuli ayllu'del täita ka sunniviisilist tööteenistust (mita) ehitada teid, sildu, kindlusi ja niisutussüsteeme, võtta osa sõjakäikudest sõjameeste või abitööjõuna, samuti teenida kullerite ja kaubavedajatena. Selleks rakendati töökõlbulikke abielus täiskasvanuid. Nende äraolekul tegi ülejäänud ayllu nende igapäevase töö. Alates keiser Pachacutec Yupanquist, st 15. sajandi keskpaigast, oli tekkinud veel kolm ühiskonnakihti, kelle seisund oli päritav ja kes sõltusid vahetult riigist: yanacuna, aclla'd ja mitmac'id. 11 Yanacuna moodustasid väga erinevatesse kategooriatesse kuuluvad sõltlased, keda varem on ekslikult peetud ka orjadeks. Yana'd töötasid eranditult mita-töö korras kas riiklikel või keiserlikel objektidel ja põlisaristokraatia maavaldustes,
Lähedal voolab Urubamba jõgi. Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja. Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Sele 8 Machu Picchu. (Go Geometry, http://goo.gl/8MKqku ) 5.7 Nazca Nazca on 27 tuhande elanikuga väikelinn, linna läbib Panamericana. Nimi tuleb Nazca kultuurist. Nazca platoo asub Peruus, Andide lähedal. Piirkond on väga kuiv ning tänapäevani isoleeritud muust maailmast. Loodus on seal tõenäoliselt sama vaenulik kui Kuul. Nazca platoo
annaabi.ee 
