Asub okasmetsavööndis. Loomastik Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid(Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes. Majandustegevus Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste Huvitavaid fakte 15 tuhat aastat tagasi oli Laadoga maa-ala paksu jääkilbi all nagu Eestigi Pärast Teist maailmasõda korraldati Heinäsenmaa ja Konevetsi saarel katseid radioaktiivsete ainetega Huvitavaid pilte Tänan vaatamast ja kuulamast!
maavalduse killustatust. Tööstus. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja terveid tööstusharusid. Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. Rahareform. Vältimaks 1923.-2924.a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. 1.jaanuar 1928.a. hakkas uue rahaühikuna kehtima
Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele. Eestis leiduvat metsamaterjali kasutasid puidutööstused ning tselluloosi- ja paberikombinaadid. Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule. Võrreldes Vene ajaga jäi tööstuse arengutase siiski madalamaks, sest ettevõtted ei suutnud oma toodetele turgu leida. Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa
uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga võimaldad loobuda metsa ebamajanduslikust hävitamisest ja ülikalli kivisöe sisseveost. Tänu põlevkivile pandi alus Eest keemiatööstusele. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus kui ka tselluloosi kui paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati avukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetetööstuse ettevõtteid. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastel siiski madalamaks. Mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega. Põhjuseks oli asjaolu, et osa ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangut kvaliteet ja omahind ei võimaldanud edukalt konkureerida Lääne-Euroopaga
Kuid asi oli edukas.. 1924. aastal rahandusminister Otto Strandman alustas pööret majanduspoliitikas. Eesmärgiks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine. Selleks kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, raskendati laenude saamist. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Loodi Maapank ja masinaühistuid. Maavaldused olid aga killustunud ja seda loetu miinuste pooleks. Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid. Rahareform. Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga. Sisepoliitika. Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud. Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J. Laidoner. 2. Eesti Rahvaerakond. Rahvusluse rõhutamine. J. Tõnisson, Jaan Poska. 3. Kristlik Rahvaerakond. Kirikukoguduste varade ja õiguste kaitse, kristliku moraali nõrgenemise vastu. 4
Tööstuses likvideeriti suurettevõtted ja asendati väikeettevõtetega ja terve hulk uusi tööstusharusid, eelistati eesti toorainet. a) Kütusetööstus. Rajanes põlevkivi kaevandamisel ja tööstuslikul turbatootmisel. b) Keemiatööstus. Algsest tegeles põlevkivist kütteõli valmistamisega, hiljem hoogustus ka nt fosforiidi tootmine. Loodi kunstsarve tehas. c) Puidutööstus. Saeveskid, tikuvabrikud, mööblitehased kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. d) Toiduaine tööstus. Meierid ja tapamajad. e) Masina ehitus tehased. Et rahuldada siseturgu loodi masinatehaseid mis lõid põllutööriistu, kütteseadmeid, mitmesuguseid tööpinke ja teeehitusmasinaid Kuigi käis tegus ettevõtete loomine oli tööstuse areng siiski madal, sest ei leitud turgu- valmistoodangu kvalteet ja omahind ei võimaldanud edukalt konkureerida Lääne-euroopas. Sotsaalseks probleemiks jäi ediselt tööpuudus.
arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel, isandus ka tööstuslik turbatootmine. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele,mis algselt tegeles peamiselt põlevkivist kütteõli valmistamisega. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus ettevõtted kui ka tselluloosi ja paberikombinaadid. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu vajaduste rahuldamisele Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima -ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu). Põllumajandustoodete ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid,tapamajuja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Senisest rohkem tähelepanu hakati