AÜA § 35 lg 4 Kes on dokumendi läbivaataja ? Dokument saadetakse asutuse asjaajamiskora kohaselt läbivaatamiseks selle asjaga tegelevale struktuuriüksuse juhile või kõrgemalseisvale ametnikule. Juhtkond. AÜA § 34. Mida peab läbivaataja määrama ? Määrab lahendaja, tähtaja ning vajadusel asja lahendamise korra ja muud asjaolud. AÜA § 34. Andmed dokumendi liikumise kohta täitjalt täitjale märgitakse kohustuslikult dokumendiregistrisse. Kuidas edastatakse paberdokument mitmele täitjale ? Mitme täitja puhul edastatakse paberdokument koos selle juurdekuuuluva lisamaterjaliga esimesena määratud täitjale, kes juhib asja lahendamist ja vastutab asja lahendamise eest. Teitele täitjatele edastatakse dokumendi ja selle kjuurde kuuluvate materjalide koopiad, koos metaandmetega saadetakse kõigile või täitjad saavad vastava sisulise memo selle kohta kus dok asub jne Kuidas edastatakse digitaaldokument täitjale ?
61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. 63. 64. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE 65.Raamatupidamiskohustlane on kohutatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline. Dokument kinnitab seda, mis on toimunud näitab, miks on midagi just sedamoodi (aruandesse) kirja pandud. 66.Raamatupidamisdokumendi liigid: 1. Algdokument – konkreetse ühe tehinguga seotud dokument (nt kviitung, tšekk) 2. Koonddokument – kokku koondatud mitu sarnast tehingut – algdokumentidest kokku pandud koonddokument (nt töötaja läheb konverentsile, iga kulutusega kaasneb algdokument. Algdokumendid koondatakse kokku ning koostatakse
Kontoplaan ... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMINE Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandussündmuseid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline. Raamatupidamisdokumendi liigid on: Algdokumendid- tehinguga seotud, arve, tsekk Koonddokumendid- üheliigiliste algdokumentide alusel raamatupidamisõiendid- korrigeerimiskande alus Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1)dokumendi nimetus ja number; 2)koostamise kuupäev; 3)tehingu majanduslik sisu; 4)tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5)tehingu osapoolte nimed;
arhiivimoodustaja olulisus, dokumentide uurimispotentsiaal,ajaraam kust dokumendid pärinevad või mida dokumendid käsitlevad,unikaalsus, kasutatavus, seotus teiste dokumentidega, säilitamiseks vajalik ressurss. Eelhindamine on protsess, kus dokumendi väärtus selgub elutsükli alguses (sisuliselt enne dokumendi loomist) Digitaaldokumentidega kaasnevad probleemid. Digitaaldokumente on oluliselt lihtsam kas tahtlikult või tahtmatult muuta kui nn traditsioonilisi dokumente (nt paberdokument või heliplaat), seetõttu võib nende autentsuses rohkem kahelda Digitaaldokumendi elukäik ületab tavaliselt riist- ja tarkvara eluea. Uus tehnoloogia pole võimeline säilinud infost aru saama. Digitaalne info pole sel juhul huvilistele enam kasutatav Andmekandjad muutuvad suhteliselt kiiresti kasutamiskõlbmatuks. Säilitamise põhimõisted ja printsiibid. Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevad arhivaalide säilitamise nõuded. Dokumendi struktuurne info. Säilitamise meetodid.
olla kogu nende tegevusperiood. (3) Dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi. (4) Asutuse asjaajamise korraldus ja dokumentide teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning nii paberkandjal dokumentide (edaspidi paberdokument), digitaalsel kandjal dokumentide (edaspidi digitaaldokument) kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. ASJAAJAMISE KORRALDAMINE RIIGIASUTUSES 1. ÜLDMÕISTED 1.1. Asjaajamine Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseaduse § 2 lg 1). Asjaajamise mõiste ingliskeelne vaste võiks olla records
jõudnud sõlmida vabakaubanduslepinguid Brüsseliga. Nii toimis Brüssel näiteks Moldova ja Gruusiaga. Nüüdseks on Brüssel jõudnud ka arusaamisele, et on vaja jõudsalt liikuda edasi viisarežiimi liberaliseerimisega. Samas ei välista Brüssel kaubandussuhete määravat tähtsust oma partnerriikidega koostöös. On ju tõsiasi, et EL-iga assotseerumisleping on igale riigile ilma ulatusliku vabakaubanduslepinguta vaid kesine kahepoolne poliitilise värvinguga paberdokument. Ent eelnimetatust hoolimata on Brüssel mõistnud, et tal pole mõistlik lasta soiku minna koostöösuhetel ka nende riikidega, kes pole Euroliiduga sõlminud ulatuslikke vabakaubanduslepinguid. Nüüd on Brüsselis välja töötatud lepinguvorm, mida nimetatakse “naabruskoostöölepinguks”. Selline lepinguvorm sobiks riikidele, kes ei soovi või ei saa parajasti sõlmida Brüsseliga vabakaubanduslepingut, ent on huvitatud temaga koostöösidemete hoidmisest
annaabi.ee 
