ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma
ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), neil oli palju pärusmaad mida sõjameestele läänistati. Rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Kõigil rüütlitel polnud lääni; nad elasid senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna. Oli ka neid kes rändasid ringi. Et saada rüütliks pidi alustama seitsme aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati head käitumist ja kombeid. 15-aastaselt sai paazist kannupoiss kes oli rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks.
3. vahvus ta võitles vastavalt reeglitele. Ta ei tapnud vastaseid, vaid võttis nad lunarahalootuses paltvangi. Rüütellikkus tähendas seda et kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid. Lisaks päritolule nõuti rüütliks saamise juures oluliseks ka vastavat kasvatust. Tavaliselt alustas rüütliks tahtev poiss oma teenistust juba seitsme aastasena paazina mõnes aadliperekonnas, kui õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes viieteist aastaselt sai paazist kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võitlusvõtteid õppis. Umbes kahekümne aastaselt löödi noormees ametlikult rüütliks. Rüütliksläämise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, peale mida andis noormees ühele põlevele toetudes vande nendest kinni pidada. Tema saabestele kinnitati
Nende õpioskuste hulka kuulus ka hobuste eest hoolitsemine ning nendega ratsutama õppimine. Jahipidamine väga armastatud, see pärast tuli õppida pistrike ja jahikullidega ümber käimist. Põhimõtteliselt kasutati õpipoisse ära tasuta tööjõuna, sest rüütliks hakati poisse õpetama alles siis, kui nad olid umbes neljateistaastased. Õpinguid alustati nii vara, sest siis oli laps kõige mõjutavam ning seda said mõjutada mõtlema rüütelikult. Paazist järgmine aste oli skvaier. Varem õpitut hakati edasi arendama. Relvade õppimisest ja kasutamis põhitõdest astuti sammu võrra kõrgemale ning hakati relvade käsitlemist lihvima. Harjutati vibulaskmist vastu puutulpa, nad pidid olema võimalised tegema hirvele lõppu peale. Musklijõu treenimiseks harjutati kaks korda raskemate relvadega kui lahinguväljal. Turviste puhastamisest mindi üle selle kandmisele. Skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loolik osa
asevalitsejad ja nende jäerltulijad.Eetikaustavus(poliitilinekuningale, feodaalneoma senjöörile, kogukondlik oma perekonnale) heldekäelisus(sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak jagati) vahvus(vapper, aus, reeglitest kinnipidav). 10.Rüütlik saamise etapid §196 aastaselt läks öaps senjööri perekonda paaz pidi õppoima armastust, häid kombeid, käis jahiretketel kaasas.13 a. Saab paazist skvaier e. Kannupoissta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11
Paazile õpetati käitumist seltskonnas ja head käitumist. Ta teenindas peremeest ja tema külalisi toidulauas. Poissi õpetati kombekalt istuma ja astuma, daamidega vestlema, tantsima ja palli mängima. Soovitav oli ka osata mängida mingit muusikariista. Vanematele paazidele õpetati jahti pidama ja ratsutama. Lugema ja kirjutama ei õpetatud, seda peeti tarkuseks, mida sõjamehel tarvis ei ole. Paljud rüütlid isegi uhkustasid oma harimatusega. 15 aastasena sai paazist kannupoiss, kelle ülesandeks oli ka oma patrooni saatmine jahil ja sõjakäikudel. Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda
See kõik nõudis aga ausust, tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi käitumisviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja. Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse.
annaabi.ee 
