Dante Aligheri · pärit itaaliast Frinenzest · Elas 1265-1321 ülemineku aja luuletaja · eluloost vähe teada: oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi, ei sallinud paavsti, saadeti selle tegevuse pärast frinenzest välja. Dantele anti võimalus tagasi tulla kui ta avalikult oma pattu kahetseks. · Ta on kirjutanud kaks suurteost "Uus Elu". Kohati kirjutab proosat, ta kirjutaks nagu Patricile, kohtas inimest 8-9 aastatselt tüdrukut 8-9 aastat hiljem kohates teda armus temasse, passivne armastus, Dante oli oluliselt vanem naisest.ei olnud järeltulijaid.
Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta. Samuti tahtis Rooma paavst vabastada ristiusu püha paigad. Kuid ristisõdadega kaasnes ka rüütlitel oma kasum, nad said uusi maid vallutada ja neil oli võimalus saada osa Idamaade rikkustest. Kuid ristisõdade tagajärjel suurenes paavstivastase kriitika kasv, tugevnes hoopis kuningavõim. Loomulikult hakkasid Vahemere maade kaubateed õitsema, kuid Läänemaailma, Bütsantsi ja Islamimaade vahel süvenes vaen. Ristisõjad valdasid kõik Euroopa maid, isegi Eestisse jõudis ristisõda. See oli mõttetu tapmine usu pärast, mis tegelikult ei toonud suuremat kasu. Minu arvamuse kohaselt ei lahenda sõda mitte midagi. Keskaja inimese jaoks oli usk ja kirik äärmiselt tähtsad, kuna neil oli alati kellegi poole pöörduda.
Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321) Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alituurist autoriteetidele.Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzas, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on : 1. Uus elu 2. Jumalik komöödia 1. Uus elu on proosatekstiga põimitud armastuslalude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatrieet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. 2. Jumalik komöödia (kirjutatud pagenduses 1307-1321) on suur allegooriline poeem
Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on "Uus elu" ja "Jumalik komöödia" "Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.
Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on “Uus elu” ja “Jumalik komöödia” “Uus elu” on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. “Jumalik komöödia” (kirjutatud pagenduses 1307–1321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.
PaoloVeronese (1528-1588). 18 Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on "Uus elu" ja "Jumalik komöödia" "Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.
kasutusel oli hoopis astronoomide poolt. Enne seda kutsuti seda halvustavalt mässuks. Revolutsiooni olulisemaid teoreetikuid oli Thomas Paine, ta toetas revolutsiooni. Igal põlvkonnal peab olema õigus oma nägemuste järgi omale kord kehtestada. Revolutsiooni vastaseks contra-revolutsionistid. Konservatiivid suhtusid pr revolutsiooni eitavalt, sest troon oli püha. Burke'ist olid radikaalsemad Joseph de Maistre, kes oli jesuiitliku kasvatusega suur paavstiaustaja. Talle seostus rev paavstivastase kirikuaktiga. Ta nõudis, et riik peab alluma kirikule ja et riik on ainult austamaks. Samas on teda liigitatud radikaalseks konservatistiks, mitte contra-revolutsionistiks. Temast veel radikaalsem contra-revolutsionist oli L. G. A. De Bonald, kes oli suur kuningavõimu pooldaja. Liberaalidest üks aktiivsemaid oli Adolphe Thiers. Temast sai kolmanda vabariigi ajal pr president. Ta oli samuti ajaloolane, kirjutas pr revolutsiooni ajaloo. Kui jakobiinide
Reformid on küll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut. Joseph de Maistre, Burke'ist olid radikaalsemad Joseph de Maistre, kes oli jesuiitliku kasvatusega suur paavstiaustaja. Talle seostus rev paavstivastase kirikuaktiga. Ta nõudis, et riik peab alluma kirikule ja et riik on ainult austamaks. Samas on teda liigitatud radikaalseks konservatistiks, mitte contra- revolutsionistiks. Adam Smith, SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks.
annaabi.ee 
