saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, Tartu Ülikooli asutaja Jefferson-Iseseisvus deklaratsiooni autor Washington-USA I president 1775-1783-USA iseseisvussõda Konföderatsioon-Riikide liit Galilei-astronoom Newton-füüsik Linne-Loodusteadlane Lavoisier-keemik Robespierre-jakobiinide juht 93-94 1789-1799-Prnts rev Napoleon-Prnts kindral-kansler-keiser 1812-Prnts sõjakõik Venemaale Legaat-paavasti saadik Diktatuur-vägivalla valitsus Terror-verine arvete õiendamine Konkordaat-kokkulepe paavstiga Tööstuslik rev-üleminek käsitöölt masinatööle ja manufaktuuridelt vabrikutele Watt-Aurumasina leiutaja Indrustraalühsikond- tööstusühiskond Kapital-vaba raha Stephehson-auruveduri leiutaja Fulton-Auriku leiutaja 1814-1815- Viingi kongress Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos
Kõrgkeskaega teatakse kui tehnoloogi arengut ja rahvastiku kasvu 11.-13.sajandil. Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Need olid eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks.
RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana-Liivimaa maapäevad 15. sajand. Osalesid Riia peapiiskop, teised piiskopkondade liikmed. Kutusti kokku ka toomhärrad ja vasallkondade esindajad. Teemad : Välispoliitika, kirikuporbleemid, maksud, tülide lahendamine, talurahva põgenemine. V-Liivimaa jäi killustatuks st. oli jagatud
1341 krooniti Roomas poeta laureaadiks Sonett 14 värssi (4+4+3+3) Petrarca sonett klassikaline e itaalia e Petrarca sonett inglise e Shakespeare'i sonett Renessansiaegne proosa -Rüütliromaan(seiklused) -Pastoraalromaan(ideaalarmastus,ülitundeline) -Kelmiromaan(realistlik,pisipetised, kuidas ühiskond rikub süütuid inimesi) 1543 ilmus saksa keeles piibel ja see pani ause rahva haridustaseme ja kirjaoskuse tõusule. Reformatsioon leidis aset,sest riikide valitsejad tahtsid pääseda paavasti võimust. Uuenduslik liikumine. Prooviti pöörduda tagasi piibli algelisuse juurde. M.Luther 95 teesi e põhimõtet. Erasmus- tolle aja Euroopa harituim mees,kaitses isikuvabadust Dante peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks -keskaega ühendab maailmanägemine -uusajaga mitmekülgsus kõik looming oli pühendatud tema armastatule Beatrice'le ''Jumalik komöödia'': Kirjanduse ja kirjakeele vundament Keskaegse teoloogia parim illustratsioon Itaalia kirjanduse tuntuim teos
"tehnika." · Õpipoiss oli meistri õpilane, kelle eesmärgiks oli ametioskuste omandamine. Linna eesotsas linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e. patriitsid. Tsunftide roll linnaelus: · paljudes kohtades moodustasid nad linna kodanikkonna · tsunftiväline tootmine oli teistele keelatud Senjööri võimu alt vabanemiseks kasutati järgmiseid meetmeid: · Lombaria ja Toscana püüdsid oma õiguste kaitseks moodustada linnade liidu. Paavasti kaitse ning abi tulemusel õnnestus võit keisri väe üle. · Sveitsis sõlmiti õiguste kaitseks liit kohalike mägilastega, kes kogusid Alpi mägedes liikuvatelt kaubavedajatelt tollimaksu. Linnade ja mägilaste liiduvägi võitis mitu korda Saksa keisri väge. · Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid neil õnnestus Inglise kuninga abiga võimu alt pääseda. Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele
Peagi täiendasid ka teised ülikoolid peale Bologna oma stuudiumi veel juriidilisega, nagu nt Oxfordis 13. sajandi keskel. Kanooniline õigus: Ehk kiriku õigus. See reguleeris väga suurt osa elust, mitte ainult kiriku siseseid asju vaid ka näiteks paljusid perekondlikke suhteid ja abielu õigust. Kanooniline õigus põhines eelkõige antiiksele vanarooma õigusele, kuid seda modifitseeritud kujul. Kanooniline õigus oli ka lihtsamini ja kergemini muudetav paavasti otsustega, mis tagas sellele ajaga parema kaasaskäimise, olles modernsem arhailisest õigusest. Kanooniline õigus tekkis 12. saj kristlike koguduste kohtumistel vastuvõetud otsustest (canones juhtnöör), millele hiljem lisandusid paavstivõimu dekreedid. 12. sajandil sai paavsti kuuriast kõrgeim õigusistants. 5. saj töötas paavst Gelasius I välja kahe mõõga doktriini keiser on kiriku poeg, kellele on antud mõõk
Võis olla mitu naist, kellel erinevad staatused. Muinasgermaanlastel võimalus lahutada. Kirik lubas ainult monogaamiat, ent konkubiinidega võis lapsi saada aga pärimisõigust lastel polnud, kuigi isa võis nende eest hoolitseda. Kirik suutis läbi viia kirikliku abieluõiguse, ent rahvas sellele väga suurt rõhku ei pannud. Piirand lähisugulaste abieludele 7 astmeni. Piirang ka vaderite jms ristivanemate abiellumisele ristitu sugulastega. Usklike abielud ei ole lahutatavad, v.a paavasti eriloaga, mis oli kallis lõbu. Kirik lubas lahutusi: 1. Suguluse selgumisel. 2. Pidalitõppe haigestumisel. 3. Sunnitud abielu puhul. 4. Ühe poole kloostrisse mineku puhul. 5. Abielu toimimatuse korral (laulatus, seksuaalsuhe). Küsimus pole selles, kes kellega koos elab vais selles, kes on õiguslik pärija. Mees saab rikkuda ainult teise mehe abielu. Kirikliku abieluõiguse kehtivaks muutmisel on vaja naise nõuslolekut, vähemalt formaalselt