Põltsamaa ametikool Eiki Schasmin Ivo Linna Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Eleri Paatsi Tarkus on tähtis vara, mille omandamine nõuab aega. Õppida saab nii elult endalt kui raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja
Ausammas asub pärnus Rüütli tn 21. Professor Mati Karmini loodud monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867
Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 3 INGRID PAATS HINGELT TAGASIHOIDLIK, KUID 6 LOOMINGU POOLEST SILMATORKAV MOEKUNSTNIK 7 Sel aastal on Tallinna moenädala kavas koos kogenumad moeloojad vähemkogenud kunstnikega. 8 Ingrid Paats end küll veel moekunstnikuks nimetada ei julge, kuid temagi silmatorkavat ning 9 värvilist loomingut saab sel sügisel moelaval näha. [3] 10 Ingrid Paatsi moelooming on värviline ning üsna silmatorkav, samas ka väga lihtsalõikeline ja 11 mugav. «Minu jaoks on olulised materjal ning kvaliteet. Kuna teen lõikest lõppviimistluseni toote 12 ise valmis, pean arvestama oma oskusi, võimalusi ning ajalist ressurssi,» selgitas ta. «Mida aeg 13 edasi, seda praktilisemaks oskan minna», nentis ta ja lisas, et tema loomingut ei kanna siiski need, 14 kes kardavad värve. (vt foto 3) [3]
Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
Eesti looduskirjanduse lugu 247 lide riike", pakkudes teadmisi kivimite ja elusolendite ehituse kohta ning taksonoomilisi kirjeldusi, selle kõrval aga ka rahvapäraseid nimetusi ning andmeid praktiliste kasutamisvõimaluste kohta. Kunderi õpikute lähteprintsiipideks olid kodukoha looduse sügavam tundmaõppimine, ilumeele ja armastuse äratamine ning seeläbi looduskaitselise hoiaku kasvatamine (Paatsi 2003: 94). Ka omaaegsed arvustajad võtsid teosed väga kiitvalt vastu, iseäranis rõhutati, et "kenad pildid õpetust elava- maks teevad" (vt Laigna 1959: 36). "Uute loodusteaduse õpikute väärtu- seks oli ka asjaolu, et neis lähtuti kohalikest oludest ja tingimustest. Ei unustata tähtsamaid võõramaisi taimi ja loomi, kuid enamasti kõnel- dakse nendest lühidalt. Rõhk on asetatud neile looma- ja taimeliikidele, mida õpilased kohtasid oma koduümbruses," kirjutab Karl Laigna (1959:
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse.........
Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja
annaabi.ee 
