Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 2...
Aktandid on baasfunktsioonid, mis näidendi süzees on täidetud. Sfinks Oidipus Oidipus Teireisias Teireisias Kreon Kreon, linn linn tõde linn, Oidipus 48. Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) · vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust · domineerivad tegelased · paaristegelased · alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased Tegelaskuju kontuurid selginevad sedamööda, kuidas ta astub aina uutesse suhetesse teiste tegelastega. Tegelaste suhtlemist näidendis on võimalik üsna täpselt kaardistada. Moodne draamateooria kasutab selleks koguni matemaatilisi meetodeid (maatriksanalüüs, sotsiomeetria jm.). Kirjeldused baseeruvad tegelaste konfiguratsiooni mõistele. Konfiguratsioon (kujukond) on
(N: ema-isa-laps peres) Aktantmudeli teljeks on suhe subjekt objekt. Subjekti funktsiooni täidab tegelane, kes aktiivselt taotleb mingit väärtust. Konfiguratsiooni (kujukond) - tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib. Kui keegi tegelastest lahkub või juurde tuleb, muutub kujukond. Konfiguratsiooni iseloomustab: tegelaste arv, ja aeg, mille vältel laval viibivate tegelaste koosseis püsib muutumatuna, - etteaste kestus; domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, paaristegelased. Varjatud tegevus - sündmused, millest jutustatakse, toimuvad vahetu lavategevusega samal ajal Tegevusühtsus - lugu peab olema terviklik, tervik on see, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Tegevusühtses näidendis on kõik episoodid omavahel seotud ja möödapääsmatult vajalikud. Lokaalsed konfliktid - harmooniliselt korrastatud maailmapilt, kus reegleid rikkuvad juhused ei suuda lõppkokkuvõttes kõigutada maailmakorra põhialuseid. Korra tagab mingi kõrgem, üleisikuline jõud
vaenlased takistavad subjekti selles protsessis. Saatja saadab subjekti objekti järele, saaja saab objekti endale. Tihti on saatjaks ja saajaks objekt ise. 48. Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) Põhimõte on see, et märgitakse ära, mis tegelased, mis stseenis osalesid. Vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust. Selle järgi saab leida domineerivad tegelased, paaristegelased, alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnest argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes · sisutihedam, · funktsionaalsem, · komplitseeritum - kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja autor,reaalne subjekt)kaks adressaati (teine tegelane ja publik) · korrastatum, - Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on
tegelaskonna muutus. Etteaste piiri märgib tegelaskonna muutumine, võib kattuda pildiga. Proloog, epiloog, intermeedium on vahendid, et luua otsekõne publikuga, levinud antiik- ja renessanssteatris. Konfiguratsioonianalüüs tegelased, kes on ühes etteastes korraga laval, muutumine toimub tegelaste lahkumisel või juurde tulemisel. Analüüsimisel peaks selguma domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, kes näidendi vältel kokku ei saa, paaristegelased, kes käivad alati koos. Suletud vorm Endassesuletud lugu algab sündmuste alguses ja lõpeb intriigi lahenemisega Korrapärane ülesehitus sissejuhatus, konflikt, lahendus Aja-, koha- ja tegevusühtsus sündmuste ahel ühes kohas piiratud aja jooksul Kõrvaltegelased on allutatud peategelase- või teema avanemisele Funktsionaalsus üleliigne on kõrvaldatud Sündmus areneb tõusvas-kahanevas pinges
Ihasuund valitseb subjekti ja objekti vahel. Saatja algatab tegevuse kas tegelane ise või abstraktne idee. Üks tegelane võib täita mitut funktsiooni, võib olla ka tühi. Saaja teeb midagi kellegi jaoks, läheb mingis suunas. Liitlane aitab. Vastane töötab vastu. Konfiguratsioonianalüüs vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumissagedust ja kestust. Teatud tegelased domineerivad. Teatud tegelased ilmuvad 2-kaupa paaristegelased. Alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased. Binaarsed opositsioonid igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased 2 leeri. Tekstianalüüsil tuleb küsida, mis alusel vastandutakse, mille poolest tegelased erinevad ja sarnanevad. Milliseid suuri üldistusi saab teha selle põhjal näidendi kui terviku kohta? Analüüs töötab hästi suurte konfliktsega näidendite puhul (nt Ibsen)