Majanduslik maailmastumine- majandustegurite töhtsuse kasv sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus. Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavate lepingud nt keskkond. Hargimaiste sotsiaalsete liikumiste areng. MAAILMASTUMISE UUED VASTASSEISUD Üliriik Ameerika Ühendriigid Tugevad riigid(Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid(Šveits, Eesti) Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid 4GW, neljanda põlvkonna sõda, terrorirünnakud PAARIARIIGID-tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste(Kuuba, Põhja-Korea) KOKKUVARISENUD RIIGID-vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena(Angoola, Afganistan, libeeria, sudaan) ÜLEILMASTUMINE
· relvajõudu rakendavad vaid üldistest huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal ja agressiooni tõrjumiseks · ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut 1 Tutvusta loengus esitatud riikidevahelise suhtluse põhimõisteid. 2 Milles seisnevad loengus tutvustatud uuemad arengud rahvusvahelises poliitikas; nn uus maailmakord; maailmastumine ja selle vastasseisud; paariariigid ja kokkuvarisenud riigid? Muutused riikidevahelises poliitikas: Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine : tavasõ- dade ähvarduse vähenemine ning madala in- tensiivsusega konfliktide (terrorism, ,,majan- dussõda", väljast toetatud sissisõda, propagan- dasõda) ja riskide (nt keskkonnaõnnetused) esiletõus. Tuumaähvardus tasakaalustajana? Majanduslik maailmastumine . Majandus- tegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja poliitiliste arvel.
· Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks · ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut. 115. Tutvusta loengus esitatud riikidevahelise suhtluse põhimõisteid 116. Milles seisnevad loengus tutvustatud uuemad arengud rahvusvahelises poliitikas; nn uus maailmakord; maailmastumine ja selle vastasseisud; paariariigid ja kokkuvarisenud riigid? Uus maailmakord: ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09 rünnakuid ning mõnedesse Aafrika riikidesse massimõrvade ärahoidmiseks a. Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks b. Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism
n USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist n Kosovo küsimus, Abhaasia, Osseetia jne n ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks Maailmastumise uued vastasseisud n Üliriik Ameerika Ühendriigid n Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) n Stabiilsed riigid (Sveits, Eesti, Singapur jt) VS n Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid n 4GW, neljanda põlvkonna sõda (fourth-generation warfare), terroristirünnakud n Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida? Paaria- ja kokkuvarisenud riigid n Paariariigid (rogue states): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa)
Nt Albaania, Islam. VMN vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949 VLO varssavi lepingu organisatsioon 1955 2) Majandusloogika liigub sinna, kus soodsamad tingimused. SEOSED: 1) Majanduse ja poliitika vahelised seosed: · Võrdelises sõltuvuses, seda parem eeldus paremaks majandussuheteks. · Riikide poliitiline stabiilsus mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on. · Negatiivse imidziga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone. Nt embargo kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda. 2) Majanduse ja kultuuri vahelised seosed: · Globaliseerumine · Multikultuur · Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama.
(2003 toimus siis teine Iraagi/Lahesõda. USA väed vallutasid kiiresti Iraagi, ent siiamaani pole suudetud olukorda stabiliseerida.) c) võitlus terrorismiga. Haakub tihedalt . "War on Terrorism"- sisaldab kogu USA 9/11 järgset julgeolekupoliitikat. Püüab igakülgselt võidelda terrorismi leviku, tekke ja eriti muidugi tagajärgedega. Ennetamiseks kasutatakse samuti enamasti sõjalist jõudu (ennetavad sõjad ja rünnakud). Haakub ka "kurjuse teljega": paariariigid, mis toidavad terrorism 18. NATO. a) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjalis-poliitiline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama (NATO artikkel 5). b) Põhja-Atlandi leping (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949. Belgia,
annaabi.ee 
