mRNA algus ja lõpposad ei sisalda infot valgu amonohappelise järjestuse kohta : need lõigud on mõeldud ribosooniga seorsumiseks ja molekui kaitseks teda lagundavate ensüümide eest. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgussüntees lõppeb ja seetõttu nimetatake neid stoppkoodoniteks.Seega mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse ja toppkoodon selle lõõppu. tRNA toob ribosoomi aminohappe ja koos kooodon-antikoodon paardumisega mõõtestab lahti geneetilise koodi.Antikoodon on tRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA komplementaarse järjestusega (Koodoniga) Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke.
See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel? Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab lahti geneetilise koodi. 7. Milles seisneb translatsiooni universaalsus? See seisneb selles, et translatsioon toimub nii eel- kui ka päristuumsetes rakkudes. 8. Mis tähtsus on valgusünteesil? Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab lahti geneetilise koodi. Lk 148 ül 1-32 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause, eitust mitte kasutades! 1
See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel? Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab lahti geneetilise koodi. 7. Milles seisneb translatsiooni universaalsus? See seisneb selles, et translatsioon toimub nii eel- kui ka päristuumsetes rakkudes. 8. Mis tähtsus on valgusünteesil? Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab lahti geneetilise koodi. Lk 148 ül 1-32 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause, eitust mitte kasutades! 1
orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult ,,laiali". Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised
31. Translatsioon. Valgu süntees, toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja lisaks mRNAle veel tRNAd, aminohappeid, ensüüme ja energiat. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub 1. tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Edasi seostub iga tRNA molekul tsütoplasmas kindla aminohappega(vastava ensüümi kaasabil ja ATP energia arvel) ja toob selle ribosoomi. Koodon-antikoodon paardumisega mõtestat lahti geneetiline kood. Protsess kestab seni kuni järg jõuab mRNA stoppkoodonini, sellega ei seostu ühegi tRNA antikoodon, seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanaevd tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. 32. Translatsiooni terminatsioon. Protsess, mille käigus lõpuni sünteesitud polüpeptiid ribosoomist vabaneb. 33. Geeniekspressiooni regulatsioon. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis
orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult ,,laiali". Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). 49. Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt
orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid – aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult „laiali“. Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). 49. Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt
A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed ( A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed. 12. RNA: ehitus, funktsioon. RNA on DNA ühelt ahelalt komplementaarsuse põhjal tehtud koopia. (Lämmastikalusteks A; U - uratsiil; G;C). Eristatakse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri. Sekundaarstruktuur saadakse üheahelalise RNA aluste komplementaarse paardumisega vesiniksidemete abil. Funktsioon: RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi: Messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA) tsütoplasmas, valgusünteesiks vajaliku geneetilise info üleakke DNA-lt ribosoomidele. Ribosomaalne-RNA (rRNA) ribosoomides, ribosoomide nukleiinhappeline koostisosa, mis osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse. Transport-RNA (tRNA) tsütoplasmas, aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt
Selle olemus seisneb selles, et mutatsiooni tulemusena tRNA geenis muutub antikoodoni järjestus, nii et vastav antikoodon tunneb ära stoppkoodoni ning lülitab valgu molekuli aminohappe. 12 ÜLDISED REPARATSIOONISÜSTEEMID Siia rühma kuuluvad reparatsiooni süsteemid võivad parandada erinevaid vigu DNA ahelas, mis on seotud valesti paardumisega, raaminihkega, N-aluste analoogide lülitumisega DNA ahelasse jne. 1. Mismatch reparatsioonisüsteem. Selle süsteemi funktsioneerimiseks on vajalik kolme geeni poolt sünteesitavaid valke MutS valk mis seondub valesti paardunud nukleotiidide paariga MutH kaks molekuli seonduvad MutSiga MutL seondub kahe eelmisega See reparatsioonis süsteem on seotud ka metülaasiga, mis spetsiifiliselt metüleerib adeniini järjestuses GATC/CTAG.
stabiilne elektronkonfiguratsioon. Väärisgaaside (välja arvatud heeliumi) väliskihis on kaheksa elektroni sellist elektronide arvu nim. oktetiks. · Oktetiprintsiip. väärisgaasidega analoogne elektronkonfiguratsioon, väliskihis on 8 elektroni. Lewise sümbolid ja valemid Aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s-ja p-alakihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult ,,laiali". Lewise struktuurivalem on aine valem, milles valentselektronid on kujutatud ülaltoodud viisil. Keemilist sidet (elektronipaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). Praktiline tegevusjuhend Lewise struktuurivalemite joonistamiseks Mõisted: Tsentraalne aatom - aatom, millega on seotud vähemalt kaks aatomit. Terminaalne aatom - aatom, millega on seotud parasjagu üks aatom. Juhend:
Selline paardumine toimub ka terminatsioonisignaali sisaldavate G:C-rikaste piirkondade vahel parasjagu sünteesitavas RNA molekulis. Moodustunud sekundaarstruktuur kutsub esile RNA polümeraasi peatumise. Kui vahetult peale sellist sekundaarstruktuuri asub RNA molekulis pikk U-nukleotiididest koosnev järjestus, soodustab see RNA ahela dissotseerumist transkriptsioonikompleksist. Olgu veelkord rõhutatud, et võrreldes G:C aluste paardumisega (kolm vesiniksidet) on A:U paardumine (kaks vesiniksidet) nõrgem. Rho valgust sõltuva transkriptsiooni korral (nagu see toimub rRNA sünteesi puhul) on terminatsioonijärjestused (samuti G:C-rikkad, RNA ahelas enamasti C-nukleotiidid) pikemad. Sel juhul seondub Rho valk kasvava RNA ahelaga, liigub transkriptsioonikompleksile järgi ning kui RNA polümeraas aeglustub või peatub terminatsioonijärjestuste juures, jõuab Rho valk RNA polümeraasile järele ja eemaldab sünteesitud RNA
sellega. Hargnemiskohta äratundev valk lahkub. Siis seonduvad U4, U6, mis viivad E2 kompleksi tekkimiseni - U1 ja U2 RNA on kompleksis ülejäänud splaissimises olevate RNA-dega. - 5’ eksoni 3’ ots tuuakse hargnemiskoha lähedusse. Selle tulemusel U1 RNA lahkub. Hüdrolüüsitakse ATP, kui U4, U5 ja U6 seonduvad introniga, siis U4 paardub U2-ga. Kaheahelaline DNA, toimub konformatsiooniline muutus. U4-U2 paardumine seondub U6-U2 paardumisega. RNA konformatsioonilsed muutused. - geenil on ≈ 1200 eksonit, osa neist on paljudes kordustes. - U3 ei ole snRNA vaid snoRNA. Splaissimisreaktsiooni keemiline aspekt Hargnemiskoha A ja tema 2’O. Introni G 5’ ots (fosfaat) + A 2’ O ots→ ümberesterifitseerimine – tsüklilise introni struktuur, tekib uus fosfodiesterside. Kuigi on 3’ → 5’ fosfodiesterside, siis nüüd on 2’→5’ . Selleks, et reaktsioon saaks toimuda, peavad need kohad sattuma üksteisele lähedale
Selline paardumine toimub ka terminatsioonisignaali sisaldavate G:C-rikaste piirkondade vahel parasjagu sünteesitavas RNA molekulis. Moodustunud sekundaarstruktuur kutsub esile RNA polümeraasi peatumise. Kui vahetult peale sellist sekundaarstruktuuri asub RNA molekulis pikk U-nukleotiididest koosnev järjestus, soodustab see RNA ahela dissotseerumist transkriptsioonikompleksist. Olgu veelkord rõhutatud, et võrreldes G:C aluste paardumisega (kolm vesiniksidet) on A:U paardumine (kaks vesiniksidet) nõrgem. Rho valgust sõltuva transkriptsiooni korral (nagu see toimub rRNA sünteesi puhul) on terminatsioonijärjestused (samuti G:C-rikkad, RNA ahelas enamasti C-nukleotiidid) pikemad. Sel juhul seondub Rho valk kasvava RNA ahelaga, liigub transkriptsioonikompleksile järgi ning kui RNA polümeraas aeglustub või peatub terminatsioonijärjestuste juures, jõuab Rho valk RNA polümeraasile järele ja eemaldab sünteesitud RNA
annaabi.ee 
