vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šassii. Kere moodustub veoautodel kabiinist ja sellega seotud elementides ja tööseadmetest. Kere tüüpi jaotatakse: a) porte- e madelautod – universaalseim, millega saab kallutada igasuguseid laste v.a taarastamata vedelikud b) sadul- e vedukautod – töötavad ainult koos poolhaagistega c) kallurautod – ettenähtud peamiselt puiste- peene- ja keskmise teralise materjalide transportimiseks d) tsistern- e paakautod – peamiselt taarastamata vedelike või pakendamata pulbriliste materjalide transpordiks e) furgoonauto – veosed, mis on tundlikud ilmastikunähtustele või välistemp-ile f) eriotstarbeline auto – varustatud spetsiaalsete tööorganitega, mis määravad selle masina täpse otstarbe. Läbivusomaduste alusel jaotatakse autod: a) normaalse läbivusega, rataste valemiga 4x2 b) suurendatud läbivusega, rataste valemiga 4x4 c) suure läbivusega, rataste
1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne Ettevõte X on vanim Eestis tegutsevaid logistika- ja transpordiettevõtteid, mis on oma põhitegevuses orienteeritud maanteevedudele kohalikul turul. Kliente teenindavad ca 200 veokit: tent- ja külmutuspoolhaagised, tavalised ning jahutus/ külmutusagregaadiga varustatud isotermilised furgoonid ning tsistern-/paakautod, milledel on lai kandejõu ja kubatuuri skaala. Varuautod on valmis 24 tundi ööpäevas ning vajadusel suurendatakse nende arvu. Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad klientidel jälgida nendele määratud autosid internetis reaalajas. Lisaks tavakaupade veole, on spetsialiseeritud nii temperatuurireziimiga kaupade vedudele, puistekauba (loomasööt, mootorikütused) kui ka elusloomade veole. Suurema osa
· Ühendusseadised, mida saab eemaldada ja asendada ilma jälgi jätmata üksnes ühelt poolt (s.t ilma et neid peaks käsitsema koosteelementide mõlemalt poolelt), ei ole käesoleva märkuse punkti a alusel lubatud. Sellised ühendusseadised on näiteks laiendatavad needid, pimeneedid ja muud sarnased seadised. · Eespool kirjeldatud ühendamismeetodid kehtivad selliste sihtotstarbeliste veoautode suhtes, nagu näiteks isotermilised-, külmutus- ja paakautod, kui need on vastavuses tehniliste nõuetega, millele sellised sõidukid peavad nende kasutust silmas pidades vastama. Kui tehnilistel põhjustel ei ole koosteelemente võimalik kinnitada käesoleva märkuse punktis a kirjeldatud viisil, võib koosteelemendid ühendada käesoleva märkuse punktis c nimetatud seadiste abil, tingimusel et siseseinal kasutatud seadistele ei pääse väljastpoolt ligi. · Uksed ja kõik muud sulgemissüsteemid (sealhulgas sulgemiskraanid, luugid, äärikud
78-Nimetage EM käiguosade tüübid nende toetuselementide järgi. a) rööbas, b) pneumoratas, c) roomik, d) sammuv, e) tigu. 79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad. 80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) konveierid, b) elevaatorid, c) pneumotranspordi vahendid, d) aerotranspordivahendid 81-Nimetage auto kolm põhielementi. 1 mootor, 2 kere, 3 sassii. 82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) porte- e madelautod, b) sadul- e vedukautod, c) kallurautod, d) tsistern- e paakautod, e) furgoonauto, f) eriotstarbeline auto. 83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi? a) otskallurid, mille kast kallutub tühjendamisel ainult tagasuunas, b) kolmiskallurid, mille kasti saab vastavalt vajadusele kallutada tühjendamisel kolmes suunas. 84-Mille poolest erineb termosauto ja külmikautost. Furgoonautodega on otstarbekas vedada selliseid veoseid, mis on tundlikud ilmasikunähtustele (vihm, lumi, tolm) või välistemperatuurile
tehastes katsetulemuste põhjal määratud keskmised õli kasutusajad. Nendest lähtudes tulebki õli vahetada. Autode puhul lähtutakse läbisõidetud kilomeetreist, traktoritel - töötundidest. Enamikul mootoreist on mineraalõli vahetusvälb 5000...10 000 km. Sõiduautodel on mineraalõli vahetus ette nähtud 10000...15 000 km järel. Teistest sagedamini tuleb õli vahetada neil autodel, millede mootorid töötavad seisuajal (paakautod, kallurid, kraanad jt,). Sünteetilistel ja poolsünteetilistel õlidel on vahetusvälb pikem ja võib sõiduautodel ulatuda 15000....20 000 km-ni. Traktorite diiselmootorites tuleb õli vahetada 250 töötunni järel. Kui kasutatakse ettenähtust madalama kvaliteediga õli, lüheneb õli vahetusvälb 125 tunnile. Sünteetiliste õlide kasutamise korral võib õli vahetada 500 töötunni järel. Õli esialgsed omadused püsivad kauem, kui karterisse valatakse värsket õli juurde
tehastes katsetulemuste põhjal määratud keskmised õli kasutusajad. Nendest lähtudes tulebki õli vahetada. Autode puhul lähtutakse läbisõidetud kilomeetreist, traktoritel - töötundidest. Enamikul mootoreist on mineraalõli vahetusvälb 5000...10 000 km. Sõiduautodel on mineraalõli vahetus ette nähtud 10000...15 000 km järel. Teistest sagedamini tuleb õli vahetada neil autodel, millede mootorid töötavad seisuajal (paakautod, kallurid, kraanad jt,). Sünteetilistel ja poolsünteetilistel õlidel on vahetusvälb pikem ja võib sõiduautodel ulatuda 15000....20 000 km-ni. Traktorite diiselmootorites tuleb õli vahetada 250 töötunni järel. Kui kasutatakse ettenähtust madalama kvaliteediga õli, lüheneb õli vahetusvälb 125 tunnile. Sünteetiliste õlide kasutamise korral võib õli vahetada 500 töötunni järel. Õli esialgsed omadused püsivad kauem, kui karterisse valatakse värsket õli juurde
• suured jaotusautod (linnadevahelised, kahe- ja kolmeteljelised, veavad ka haagiseid) • väikesed jaotusautod ehk nn linnajaotusautod • kaubikud • madelautod • paakautod • kallurid • metsaveoautod • spetsiaalautod treileriga sõidukite vedamiseks. Veoauto on mõeldud kaupade vedamiseks, täismass on rohkem kui 3,5 t. Veoauto lubatud
annaabi.ee 
