· Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust üle 12 h ööpäevas, nt kartul, hernes. o Lühipäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust alla 12 h ööpäevas, ntkanep ja riis. Õitsevad hilissuvel, sügisel või talvel. o Päevaneutraalsed taimed ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe.
organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (nt:päevalill) Infrapunavalgus (soojuskiirgus) neeldub organismides ja mõjub soojusena. Eriti oluline kõigusoojastele organismidele. Ultraviolett kiirgus on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA mutatsioonid), väikeses koguses aga vajalik D-vitamiini sünteesiks (teeb luud tugevaks) Temperatuuri mõju organismile: Enamik organisme on kõigusoojased
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon
fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. Pikemate ööde käigus on taim võimeline, lähtudes fütokroomi inaktiivsuse hulgast, hindama öö pikkust. 3 Üldistatult saab õistaimi tüpiseerida järgmiselt: pikapäevataimed, lühipäevataimed ja päevaneutraalsed taimed. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Päevaneutraalsetele taimede
ehk suhkrud · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutunud orgaanilise aine keemiliseks energiaks · Fotosüntees on võimalik peaaegu kõikjal · Võitlus valguse eest metsa erinevates rinnetes · Veetaimestiku kihistumine · Valguse hulga muutumine aastaajati ja ööpäeva jooksul · Pikapäeva taimed · Lühipäeva taimed · Päevaneutraalsed taimed · Loomade sigimine ja ränne · Aktiivsus öö-ja päevaajal või aastajati Temperatuur: · Elu on võimalik väga äärmuslikel temperatuuridel -200 kraadi kuni +100kraadi ja rohkem · Madalaimat temperatuuri taluvad eosed ja seened, samblad ja samblikud · Kuumataluvamad on bakterid kuumaveeallikates · Temperatuurikõikumistele peavad vastu samblad ja samblikud. · Madalaim temperatuur on mõõdetud 89,2kraadi 21.07.1983 Vostokis Antarktikas
Valgus valguse mõju õitsemise esile kutsumises (fotoperiodism?). Pika- ja lühipäevataimed. Temperatuur Vernaliseerumine õitsemise esile kutsumine madalate temperatuuridega 6. Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Fotoperiodism reaktsioon päeva ja öö pikkusele Pikapäeva taimed vaja üle 14h päikesevalgust Lühipäevataimed alla 14 tunni. Päevaneutraalsed päeva pikkusest sõltumatud taimed Taimed ei mõõta päeva pikkust, vaid pimeda aja vältust. 7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Vernamiseerimine - õitsemise esilekutsumine madalate temperatuuridega. Seda võivad vajada näiteks seemned ning ka taliteraviljad ja kaheaastased taimed. Õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumit: 1- kompetentsuse omandamine. 2 determinatsioon. 8. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused
Organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkusevahekorrale nimetatakse fotoperiodismiks.Loomariigis on enamusel liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel kaaastatsükkel.Päevase eluviisiga on sisalik, jänes, metskits jt.Öise eluviisiga on öökull, nahkhiir jt.Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed: 1. Pikapäevataimed nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed mais, päevalill, krüsanteem,hirss, sorgo, riis, tubakas, aeduba jt. 3. Päevaneutraalsed taimed-vesihein, kaer Temperatuur Enamiku organismide taluvusala: 0C ... +50C Katsetingimustes 200C ... üle +100C. Sinivetikad ja bakterid üle +60 C. Üle +50C vees ei ole hulkrakseid loomi ega taimileitud.Kõrgel t ensüümid ja valkained denatureeruvad.Üle +200 C lagunevad aminohapped ja nukleotiidid.Madalat t taluvad paremini puhkeseisundis eosed ja seened.Mõned samblad ja samblikud kannatavad kuni 70°C.Negatiivsetel t vesi kristalliseerub
Näit. nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed lõunapoolseilt aladelt pärinevad taimed, mis parasvöötmes, kus suvel päev on pikem ja öö lühem kui lühipäevataimede päritolumaadel, ei arene normaalselt, nende õitsemine ja viljumine hilineb või jääb ära, aga taime vegetatiivsete osade kasv intensiivistub. Seepärast saadaksegi Eestis maisist ja päevalillest rohkesti haljasmassi. Lühipäevataimed on veel krüsanteem, hirss, sorgo, riis, tubakas, aeduba jt. 3. Päevaneutraalsed taimed Organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkuse vahekorrale nimetatakse fotoperiodismiks. Temperatuur Enamiku organismide taluvusala mahub 0ºC ja +50ºC vahele. Katsetingimustes on organismid talunud isegi 200ºC kuni üle +100ºC. Madalat temperatuuri taluvad kõige paremini puhkeseisundis eosed ja seened. Mõned samblikud ja samblad kannatavad kuni 70ºC. Kõige rohkem kuuma taluvad sinivetikad ja bakterid (üle +60ºC). Üle +50ºC vees ei ole hulkrakseid
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime
annaabi.ee 
