Igal järgneval astmel leiame enam järjekindlust ja korda. - Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine. korrastamine. Selle ahela lõpus on teadus ja filosoofia. - I.Kant küsib: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni? KATEGOORIAD - Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, loetleb I.Kant - 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks: Näited: - Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis kaks teist nurka on teravnurgad. - Välistav otsus: Kolmnurk on kas täisnurkne või teravnurkne või nürinurkne. - Oletav otsus: See roos võib täna õitsele lüüa. - Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele. - Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema. Näited: - Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud.
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 Mõte ehk sisu muudetaval ja muudetud otsustusel on sama. Ja veel paar näidet ka üldiste otsustuste kohta: Kõik teadmised on kasulikud, muutes - Ükski teadmine ei ole mittekasulik; Ükski hobune ei ole eesel, muutes: Kõik hobused on mitte-eeslid. Otsustusvormide muutmine toimub järgmise skeemi kohaselt: Kõik S on P Ükski S ei ole mitte-P Ükski S ei ole P Kõik S on mitte-P Mõni S on P Mõni S ei ole mitte-P Mõni S ei ole P Mõni S on mitte-P. Ümberpööramine on otsese järelduse menetlus, mille puhul otsustuse terminid asetuvad ümber selliselt, et subjekt paigutub predikaadi kohale ja viimane omakorda subjekti kohale, sealjuures terminite maht ja koopula jäävad samaks.
Sellel tegevusel oleks aga suur miinus: me ei jõuaks ikkagi "puhaste mõistuse põhimõisteteni". Teine tee on parem. Mõistuse siduvat tegevust on juba Aristotelesest alates selle põhivormides kirjeldatud. Iga mõiste moodustamine on ühtlasi otsus. Otsustamine tähendab ju sisusid ja tunnuseid omavahel seostada. Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid loetleb Kant 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks: 1. Otsused kvantiteedi kohta: (otsuse ulatuvuse kehtivus) Üldine eriline üksik 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (suhte liik) (suhte kehtivus vöi mittekehtivus) kategooriline (tingimatu) jaatus hüpoteetiline (tingitud)
KATEGOORIAD · Ilmingute seaduspärast korda nimetame me · Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. loetleb I.Kant · Inimene on looduse seaduseandja! · 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide · Objektid sõltuvad meie tunnetusest. eeskujul neljaks: · Transtsendentaalne dialektika · KATEGOORIAD · Näited: · Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik? · Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis kaks
Korralise üldkoosoleku peamiseks ülesandeks on eelneva majandusaasta aruande kinnitamine. Võib arutada ja otsustada ka muid küsimusi. Korraline üldkoosolek peab toimuma 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. (ÄS § 291) Erakorraline üldkoosolek võtab vastu otsused kõigis muudes seadusega ettenähtud küsimustes (va majandusaasta aruande kinnitamine). (ÄS § 292) 68. Millisel viisil on võimalik võtta vastu osanike otsuseid? Kirjelda nendel otsustusvormide erisusi. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. (p.170 lg 1) Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. (p.170 lg 2) Kvoorum Tavaliselt kvoorum olemas kui kohal üle poole häältest (põhikirjaga võib muuta) (ÄS § 170 lg 2) Võib osaleda ka esindaja kaudu (ÄS § 170 lg 3);
-) Otsused suhete kohta mis suhtes on mingid asjad oma vahel. -) Otsused modaalsuse kohta, mis kirjeldavad suhte liiki. * Kuna maailma saavad inimesed kirjeldada vaid läbi oma pilgu, siis see, mis jääb meist välja poole ongi "asi iseendas" ning inimene ongi lihtsalt loodusseaduste andja ehk seadused on meie nägemus asjadest. * Kant uuris, kust tulevad mõisted hing, maailm ja jumal ning tema vastuseks on see, et need on regulatiivsed printsiibid, mis tulenevad otsustusvormide tahvlist. * Inimene on tunnetav olend, kes kasutab paljalt oma meelelist mõistust, aga ka praktiline olend, kes kasutab praktilist mõistust ning seal tekkivad moraali küsimused. -) Kant uskus, et on heteronoomne ehk võõrast seadusest määratud ehk oled mõjutatud mingist välisest tegurist, mida ta kritiseeris. Eesmärgiks sedis ta aga sellise moraali seaduse, mis oleks justkui algvalem, millest saaks kõik muu tuletada ehk autonoomne.
annaabi.ee 
