TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EMOTSIOONIDE MÕJU OTSUSTUSPROTSESSILE JUHTIMISES Analüüsiv referaat Juhtimine Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................
kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; vt ka valgekraed koalitsioon, koalitsioonivalitsus ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel kodanikkond demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide moodustamise õigus, sõnavabadus) kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilises elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi ja oskusi; samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad
põhjenda enda seisukohti. 2. Hoidu loobumast enda arvamusest ainult seetõttu, et saavutada kokkulepe ja vältida konflikte. Toeta ainult neid lahendusi, millega sa saad nõustuda, kas või osaliselt. 3. Hoidu kasutamast selliseid otsustamise tehnikaid, nagu hääletamine, keskmise arvutamine või enda lahenduse läbisurumine. 4. Hinda positiivselt erinevaid arvamusi. Arvamuste erinevused pigem aitavad otsustusprotsessile kaasa kui takistavad seda. Suur kott kuivatatud soolakaladega Taskupeegel Kõrbekaardid Langevari hädaolukorraks Üks sõjaväelaste kuivainete toidukomplekt Termos Päikeseprillid 6 m2 porolooni Kompass Tikud Esmaabikomplekt Saag Transistorraadio Kaks suurt sokolaaditahvlit 20liitrine kanister joogivett
maksukoormus. Piirkasulikkuse teooria seisneb selles, et kauba väärtus ja hind tuleneb subjektiivsest kasust, mis saadakse selle kauba tarbimisest. Neoklassikud ei käsitle aga eriti avaliku sektori väljaminekuid, mistõttu jääb vastuseta küsimus, milleks on maksulaekumisi riigile üldse tarvis. 53.Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongergentsi) nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema ja selle rahastamise aluseid nii kaua modifitseerima kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Tänu sellele põhimõttele võidakse vahel jõuda lahendusteni, milleni enamushääletusega oleks praktiliselt võimatu jõuda. Institutsionaalse kattuvuse nõude olemus seisneb selles, et avalikest hüvedest kasusaajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid peaksid kattuma – siis ei leidu neid, kes
optimaalne maksukoormus läbi selle, et ühised maksuotsused võetakse vastu ühehäälselt ehk kõigi poolt vabatahtlikult. Siis saab järeldada, et kõigil on huvi avalikku hüve tarbida. Piirkasulikkuse teooria väidab, et kauba väärtus ja hind tuleneb selle tarbimisel tekkivast subjektiivsest kasust. 53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongruentsi) kattuvuse nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema, kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Võib luua lahendusi, mis enamusotsustamise puhul kõne alla ei tuleks. Siiski ei ole see praktikas lihtsalt saavutatav, seetõttu tuleb konsensuse nõuet pehmendada. Institutsionaalne kattuvus määrab ära, kes võivad hääletusel osaleda. Kattuvus on saavutatud kui hüvedest kasu saajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid kattuvad.
käitunud oleks. Asja mõtteks on arendada õpilase intellektuaalseid võimeid teatud ajaloolise konteksti analüüsimiseks, et teha kindlaks alternatiivid ja tõlgendada asjaosaliste tegutsemise taga peituvaid motiive. Kasutades seda mudelit, saab õpilane uurida üksikisikute või gruppide vastutust struktureeritud viisil. Saadud tulemused on rakendatavad sündmuste võrdlemisel. 1 Autentse dilemma puhul keskendutakse kogu otsustusprotsessile, motiivist kuni tegutsemiseni. Konstrueeritud ja väljamõeldud dilemma puhul keskendutakse vaid probleemi lahendusele; selle puhul pole mingit otsust vastu võetud, selleni peavad õpilased ise jõudma. Holokausti käsitlemisel on konstrueeritud dilemmad ülearused. 70 Analüüsi teostamise etapid 1. samm: teadlik – mitteteadlik Analüüsides teatud tegu või sündmust ning selle toimepanijaid, on esimene küsimus: Kas see inimene