,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused)
*Globaliseerumise seos poliitiliste ja majanduslike muutustega Poliitilised muutused Sotsiaalsete süsteemide kollapsid vastasmõjus globaalsete protsessidega (sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid) Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid Valitsuste-vaheline koostöö Transnatsionaalne valitsusteväline koostöö (nt keskkonnakaitse, humanitaarabi) Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide-kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid ,,Võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine, off-shore tootmine jms) Majanduslikud muutused Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine Globaalne majanduse integreeritus tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine
Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine,üle (rahvus)riigi piiride (nt popkultuur, virtuaalsed kogukonnad) Poliitilised muutused Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide- kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid „Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste tegutsejate ja mitte- territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine) Poliitiliste huvide ja majandusliku võimu põimumine ja konfliktid (Hiina vs USA ja EL (Huawei juhtum), Facebook ja Cambridge Analytica juhtum jms) Neoliberaalse globaliseerumise kriis: liberaalsete ja konservatiivsete
haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.- nende tegevus on avalik . 2.1.2 Demokraatlikud otsustusmehhanismid. ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt(esindusdemokraatia) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil
2002.aasta 18. detsembril vastu seaduse, et meilt saavad pürgida Europarlamenti erakonnad kuni 12-liikmeliste nimekirjadega ja üksikkandidaadid. Europarlamendi valimistel on kogu Eesti üks ühine valimisringkond ning valida saavad kodanikud 18-st eluaastast alates ja olla sealjuures ka kandideerijad alates 21-st eluaastast. Kandideerimise kautsioniks on valitsuse kehtestatud kuupalga 5 alammäära iga kandideerija kohta. (Riigikokku kandideerimisel on see vaid kuupalga 2 alammäära). Otsustusmehhanismid Europarlamendis ------------------------------------------------- Europarlamendil on otsustusprotsessis palju ahtamad võimalused kui rahvusparlamentidel nii EL-is, SRÜ-s kui loomulikult ka Balti riikide parlamentidel, sest erinevalt rahvusparlamentidest pole Europarlamendil õigust oma jõududega ühtki seaduseelnõud välja töötada, kui mitte välja arvata tema enda tööreglementi puudutavad seaduseelnõud. Ta saab vaid
ja kaudsel heakskiidu Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. 2.7 Erakonnad •Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna