Iga erinev kultuur on hinnaline ja säilitamist väärt. Mitmete kultuuride uurimine ja erinevate keelte õppimine on kasulik. Inimestele on enesearendamine ja väljakutsete ületamine vajalik. Mõlemal varjandil on oma head küljed. Vaid ühe keele kasutamine teeks elu mitmetes valdkondades palju lihtsamaks. Tuhandete erinevate keelte olemasolu teeb aga elu palju huvitavamaks ja väärtuslikumaks ning minu arvates ei oleks igav elu elamist väärt. Seetõttu otsustaksin mina, valiku olemasolul, alati keelelise mitmekesisuse kasuks.
Kui Sul oleks kinnistu, millel on mets ning sellest metsast osa on määratud vääriselupaigaks, siis kas loobuksid vääriselupaiga kaitsest oma maal ning raiuksid metsa, et saada kohest suurt tulu (kui mets on küps) või otsustaksid kaitsta vääriselupaika ning mis oleks siis selle viimase otsuse põhjuseks? · Vääriselupaik on peaaegu olematu inimmõju all olev metsaala, kus elab suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid jt kaitsealuseid liike. · Otsustaksin kaitsta metsa, sest mets kasvab aastakümneid. Raiudes metsa saaksin tulu ainult mina, kuid kaitstes saaksid tulu väga paljud ohustatud loomaliigid. Hävitada jõuab alati, kuid kui võimalus hoida, siis tasuks seda teha, sest pärast võib juba hilja olla.
sest hinnad on all ja inflatsiooni ajal saab need jälle kasumiga maha müüa. Vastupidiselt mõjub see inimestele, kellel juba on kinnisvara ja kes tahavad seda maha müüa. Tavaliselt müüvad nad selle allpool õiget turuväärtust, et mingi raha ikka kätte saada. Nagu näha on mõlemal omad plussid ja miinused. Kõige parem oleks kui mõlemad nii inflatsioon kui ka deflatsioon oleks lühiajalised. Aga kui kindlat poolt valida, siis mina otsustaksin deflatsiooni kasuks. Deflatsioon õpetaks inimesi säästma ja säästlik majandus on hea ressursside suhtes. Inimesed ei laenaks end enam hulluks, nagu oli inflatsiooni ajal, kõik võtsid laenu ja deflatsiooni ajal on vesi ahjus, sest pole enam millegi eest laenu tagasi maksta. Deflatsiooniga ei katke ka tehnoloogia ega teenuste pidev areng, sest arengusse on vaja alati investeerida, kui seda ei tee, siis inimesed enam lihtsalt ei tarbi neid kaupu.
3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur
naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Milline filosoof võttis kasutusele sotsiaalse vabaduse jaotamise negatiivseks ja positiivseks? Vastus: Berlin (kuulus ettekanne ,,Vabaduse kaks mõistust") Negatiivne vabadus inimliku sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta, n.ö. vabadus millestki. Inimene on loomu poolest oma elu peremees. Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et otsustaksin ise oma elu üle vabadus millekski. Võimaluse positiivseks vabaduseks määratleb mõistus. Millisesse eetikateooriate liigituste hulka kuuluvad egoistlik (moraalsuse standardiks isiklik hüve) ja utilitaristlik (moraalsuse standardiks ühiskondlik hüve) eetika? Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus)
ristitegija ja rist, millele ta naelutati, olnud ta enese tehtud? See on ainult muu seas -- kui saatusepilge. Nüüd uuesti üliinimese juure: hakkaks ta ehk kuulsaks kirjanikuks või filosoofiks, luuletajaks või teadlaseks? Oleksin mina üliinimene, mina hakkaks tingimata teadlaseks ja otsustaks kõik küsimused, et oleks teadusel ükskord piir ja eesmärk käes. Marksismus, darvinismus, lamarkismus, nietzscheismus, kantismus oma Ding an sich'iga -- kõik otsustaksin ühe hoobiga, et näeks, mis see vaene inimene küll tegema hakkab, kui kõik on otsustatud, nii et pole enam midagi otsustada. Mis sa arvad, kas üliinimene teeks nõnda?" ,,Aga kust mina seda tean," vastas Koovi. ,,Hakkab ehk kõike korraga tegema." ,,Seda ma küll ei usu, et kõike korraga," ütles Miilinõmm, ,,sest ega ta loll ole, et ta hakkaks end tööga tapma." ,,Noh, eks ta võta siis rikas naine ja ela niisama," lausus Koovi nüüd nagu järeleandlikult.