veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis)
loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse emotsiooni tekkega valikuline aktivatsioon aju vasaku poolkera otsmikupiirkonnas. Samuti on leitud, et inimesed, kellel on aktiivsem vasaku poolkera eelfrontaalne piirkond, kogevad rohkem ja väljendavad intensiivsemalt oma emotsioone. Aju parem poolkera juhtiv osa väljendub ruumitajus, võimes asju absrtaktselt ja tervikpildina ette kujutada ning muusikalistes võimetes. Lisaks on rõhutatud aju parema poolkera rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel (nn parema ajupoolkera hüpotees),
Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju paistetus)Ajuturse korral esimene hädaoht selles, et hingamiskeskustest närviimpulsid ei jõua enam pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju.. Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga, millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast – pöörab silmamuna küljele ja välja – funktsioon oluline silma kohanemisel kaugelevaatamisel); 7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku- ja teonärv
abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on avar kanal – infektsioon kandub ninaõõnest silma. Ninaõõne kõrvalkoopad on puudulikult arenenud – põskkoopad ja koopad otsmikupiirkonnas. Nende kõrvalkoobaste põletikke on väikelastel/imikutel harva. Esimestel elukuudel ei ole lastel veel neelumandlid nähtavad, nad muutuvad nähtavaks alles 9.-10. elukuul. Angiini diagnoos ei ole tavaliselt õigustatud esimesel kahel-kolmel eluaastal. Ninaõõnt ühendab keskkõrvaga õks käik/kanal, mida kutsutakse Eustachi tõriks – funktsiooniga võrdsustada atmosfääri rõhku rõhuga keskkõrvas. Väikelastel on ta lühike ja
muutused ajus. Mikroskoopilised muutused ajus algavad tihti enne, kui esinevad esimesed kliinilised nähud. Iseloomulikuks neuroloogiliseks leiuks on aju kortikaalne atroofia, mis on nähtav närvisüsteemi vaatlemisel kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia abil ning PET- uuringuga kindlaks tehtav difuusne peaaju hüpometabolism. Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises. Alzheimeri tõvele iseloomulikeks neuropatoloogilisteks leidudeks ajus on mikroskoopilised beeta-amüloid neuriitilised (argentofiilsed) naastud, intraneuronaalsed neurofibrillaarsed tängud (mis sisaldavad valku tau) ja amüloid angiopaatia. Naastud on tihedad, enamjaolt lahustumatud valgu ja rakulise materjali kogumikud
Psüühikast-lihasesse-meetoditega õpitakse alandama vaimset pinget, millega kaasneb automaatselt ka lihasepinge vähenemine. Seda tüüpi meetodite hulka kuuluvad näiteks mitmesugused mediteerimistehnikad ja autogeenne treening. Autogeenne treening kujutab endast oskust tekitada raskus- ja soojustunnet jäsemetes, rütmilist hingamist ja südametööd, soojustunnet kõhupiirkonnas ning jahedust otsmikupiirkonnas. Autogeensel treeningul on nii rahustav kui ka mobiliseeriv vorm. Autogeense treeningu põhikomponendid on järgmised: lõdvestus, tähelepaupüsivus, ilma pingutuseta kasutatavate sõnastuste sisu ere ettekujutamine ja oskus rakendada sõnastusi ajal, kui ajurakkude erutuvus on vähenenud. Nii lihasest-psüühikasse- kui ka psüühikast-lihasesse-meetodid on head ja efektiivsed. On
koljupõhimikul teeb võimalikuks nende väljalangemise, mis on iseloomulik teatud koljuvigastuste korral. Nii võivad eesmiste koljupõhimikumurdude korral saada kahjustatud eelkõige haistmisnärvikiud, halvimal juhul ka nägemisnärv. Silmalihaste närvid reageerivad väga tundlikult rõhu suurenemisele, seetõttu on nende väljalangemine oluline kliinilises diagnostikas (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ ja „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid“). Eelkõige otsmikupiirkonnas ja eesmises basaalses koljupiirkonnas asuvad (nina)kõrvalurked on õhukeseseinalised ja võimalik, et bakteritega asustatud (vt joonist all). Murrud selles piirkonnas toovad sageli kaasa avatud ühenduse väliskeskkonna ja kolju siseruumi vahel. Neid iseloomustab liikvori eritumine, mõnikord ka õhu sisenemine ning nad kujutavad endast suurt infektsiooniohtu kolju siseruumile. Algselt on väljuv liikvor alati segatud verega ning pole sellisena äratuntav.
annaabi.ee 
