Reeglina on bibliograafiad korraldatud vastavalt teavikute ilmumisaegadele ja kindlate kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog? Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk
· täistekstandmebaas 32. Mis on bibliograafia? · Trükiväljaandmed, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. 33. Nimetage bibliograafia liigid. · Rahvusbibliograafia · Erialabibliograafia või teemabibliograafia · Tutvustusbibliograafia · Ühe ajakirja bibliograafia või registrid · Raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 34. Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? · Otsisüsteemid ehk otsingmootorid · Teemakataloogid · Portaalid 35. Mis on teemakataloog? · Süstemselt korrastatud ja rühmitatud teemalinkide hierarhiline loetelu 36. Nimetage teemakatalooge (3) · Neti.ee · Inute veebiressurss õppijale ja teadustöö tegijale · www.yahoo.com 37. Mis on Internet? · Internet on võrkude võrk · Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus 38. Millal ja millest sai Internet alguse?
üldreegliks. NSV Liidus oli XX sajandi vaba juurdepääs arhivaalidele vaid näiline, arhiivisüsteemi seotus poliitilise võimuga jäi alles ka pärast NSV Liidu lagunemist. Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis. Infoajastul on tekkinud uued probleemid arhiivinduse ja juurdepääsupiirangute maastikul. Kahtlemata on demokraatia arenguks vajalik avatud juurdepääs teabele, kuid kaasaegsed otsivahendid on seadnud ka kõrgemad nõudmised eraelu puutumatusele. Et infoühiskonda arendada, on vaja mitmekülgset teavet selle toimimise kohta nii ajas kui ruumis. Kuid infoühiskonna kodanike võõrandamatuks õiguseks on ka privaatsus, mida on samuti peetud toimiva demokraatia eeltingimuseks.2 Autorid näevad probleemi selles, et seni on juurdepääsupiirangute temaatikat vähe käsitletud ning tavaliselt võrdleva analüüsita. Samuti ei ole käsitletud juurdepääsupiiranguid koos
vajalikku informatsiooni. Enne infootsingu alustamist tuleks välja selgitada: - infootsingu teema ja selle eesmärk 19 - sobivad otsisõnad, -fraasid - soovitavate andmete hulk ja maht - infootsingu kiirus - piirangud otsingus (ajavahemik, keel jm) - otsinguks sobivad otsivahendid. Infootsing on avastamise protsess, mis suurendab teadmistepagasit ja laiendab maailmavaadet. See on üks loomingulisemaid aspekte uurimistöö tegemise juures. Infootsiprotsessis võib eristada inimese tunnetuses ja käitumises kolme valdkonda: tunded, mõtted ja tegevused. Infootsing hõlmab ka seda, millistest infoallikatest/infootsivahenditest võib informatsiooni hankida: traditsiooniline, elektrooniline ja bibliograafiaotsing. Infootsingu viisid:
Toimub poolte kokkuleppel kindlaks määratud kuupäeval üleandja kulul. Arhivaalide transportimisel tuleb tagada arhivaalide säilivus · Arhivaalid tuleb pakkida vastavalt formaadile, seisukorrale ja teabekandjatüübile · Arhivaalide veoks valitud sõiduk peab olema kinnine, vettpidav ja soojustatud. · Tagada tuleb arhivaalide kaitse kahjustamise ja varguse eest. Lisaks arhivaalidele tuleb avalikule arhiivile üle anda: · Nimistud kahes eksemplaris · Muud täiendavad otsivahendid · Dokumentatsioon, kus on andmed arhivaalide säilimise, nendele juurdepääsu ning nende kasutamise tagamiseks · Muud dokumendid (tõendid, joonised, likvideerimisotsused) ERAARHIVAALIDE ÜLEANDMINE AVALIKULE VÕI ERAARHIIVILE Arhiiviväärtusega eraarhivaalide üleandmisel avalikku arhiivi kehtivad samad eeskirjad, mis avalike arhivaalide puhul. Eraarhivaal antakse avalikku arhiivi -kingitusena kinkelepingu alusel koos omandiõigusega üleminekuga, -pärandina
nõutavad andmed tuleks hankida ise ja seejärel vastata päringu esitajale. Soovitus: Talletada sageli korduvad päringud. Päringuintervjuu on otsingueelne intervjuu, see on täpsustavate küsimuste esitamine infovajajale, et selgitada kliendi täpset infovajadust. 8 Interneti olemus, teenused ja otsivahendid. Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk
annaabi.ee 
