Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest Konsditutsioonilised
· Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest · Konsditutsioonilised
riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad määratakse, nimetatakse, kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või 2) omakorda määratud, kinnitatud või nimetatud riigiorgani poolt. 2. Võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel: 1) riigivõimu tekke õiguslikest alustest sõltuvalt: A) konstitutsioonilised, B) mittekonstitutsioonilised; 2) olenevalt riigiorganite otsustuste õigusjõust:
seaduste vastuvõtmise ja kohtunike ametisse nimetamise õigus. Need muudatused jäid vaid paberile, sest Päts võttis vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud. 1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938): Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek.
Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a. Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) b. Kaudselt valitavad (nt valijameeste kaudu) 2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on
täitemenetluse organid; pönitentsiaar- või kriminaalteraapia korrektsiooniasutused) P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 1. Moodustamise viisi alusel on riigiorganid: 1) valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Sealjuures valitavad riigiorganid on kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad (vahetult rahva poolt) või 2) kaudselt valitavad (valijameeste kaudu). 1.2. Sealjuures määratavad, nimetatavad või kinnitatavad riigiorganid (samuti kas kollegiaalsed või ainuisikulised) - määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või 2) omakorda määratud, nimetatud või kinnitatud riigiorgani poolt.
annaabi.ee 
