Õhumassid-tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. - kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis tema omadused ka muutuvad.' -Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale. Lõunapoolkeral vastavalt vasakule. -Osata õhumasside liikumist ekvaatori ja pooluste vahel iseloomustada..igat etappi. -Jugavool-troposfääri ülaosas länest itta puhuvate tuulte vöönd.Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul
(mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi. Coriolisi jõud selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid püsivad tuuled, mis põhjapoolkeral puhuvad kirdest ja lõunapoolkeral kagust. Läänetuuled-laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas suunda ning tekivad läänetuuled Mussoon-nim. Püsivaid, valdavalt ühes suunas puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel
Millal on suvi ja millal on talv? Seleta mõisted: Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk.
Aastaajad ( sademetega) vihmaperiood , kuivaperiood. Ekvatoriaalne madalrõhkkond, vihmane, niiske, kuum. Õhumassid tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu sarnaste omadustega. Kõigerohkem temperatuur ja niiskus. Õhumasside järgi liigitatakse kliimavöötmeid. Gorliolisi jõud: · on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telja · Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale · Lõunapoolkeral- vasakule Jugavool tropsfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. see tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külmaõhu kokkupuutealal, kus tõusevad õhuvoolud kaldivad Corolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100m/s puhuvaid tuuli. Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise.
kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Lühilaineline kiirgus valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud(inertsjõud mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje). Tänu selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja hõõrdejõud, mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Läänetuuled põhja- ja lõunapoolkeral 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad
pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema, loomulikult teatud seaduspärasustele alludes (Coriolise jõud). -on tingitud ma pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front
soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. o Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: o Ekvatoriaalne õhumass o Troopiline õhumass o Parasvöötme õhumass o Polaarne ( arktiline õhumass ja antarktiline õhumass ). MIS ON CORIOLISE JÕUD? Goriolise jõud tekib maakera pöörlemisel ümber oma telje ja selle jõu mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kalduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Põhjapoolkeral puhuvad passaadid Goriolisi jõu mõjul kirdest (kalduvad paremale) ja lõunapoolkeral kagust loode suunas (kalduvad vasakule) Mussoonid Mussoonideks nimetatakse püsivaid, valdavalt ühes suunas puhuvaid sessoonseid tuuli
on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad. Suurimad on kiirgusbilansi väärtused ekvatoriaalsetel aladel. Negatiivne kiirgusbilanss on aladel, kus aasta läbi on maapind kaetud jää ja lumega ( Gröönimaa, Antarktikas jm). Mis on Coriolis`i jõud? Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule.Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudabnende suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid? Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis
Poolustel paiknev külm õhk aga laskub ja liigub maapinna lähedal tagasi ekvaatori suunas. Tegelikuses ei ole õhuliikumine nii lihtne, sest tuulte kiirus ja suund ei sõltu mitte ainult päikesekiirgusest vaid ka maismaa ja mere vaheldumisest ja suurtest mäeahelikest ning eriti maakera pöörlemisest ümber oma telje. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule. Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudab nende suunda. Tuuled. Ekvaatoril tekivad sooja aluspinna tõttu tugevaad tõusvad õhuvoolud ja maapinna lähedal kujunevad madala õhurõhuga alad
annaabi.ee 
