kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest läkitab tõeotsijat lahkuma sellest lurnist maailmast, võib sündida sügav vihkamine inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas vastikust lipitseva ühiskonna vastu: "Ausõna, kaduda võib elamistahe, nähes pealt, kuidas meil kõikjal laiutab pahe." Väga paljud hingelised väidavad, et hindavad ülekõige ausust, tõde maitstes vallandub aga vihahoog
strateegilistel kaalutlustel, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu lammutamisideed ei teostatud. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene tsaari Ivan IV väed rüüstasid Tallinna piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid. Tegelased Apteeker Melchior- Tark, kaval, laia silmarngiga, otsekohene (ta ohastas kogu aeg inimesi otsekoheste väljaütlemistega nt. kui ta ütles Christian Woltile avameelselt oma kahtlusi ja küsitles teda, ärritas see Wolti kohutavalt). Armastas ülekõige oma perekonda, tema naise Kateryni surm murdis apteekri täielikult. Tema naine oli üks tähtsamaid inimesi tema elu ja see et ta apteekrina ei suutnud enda naise elu päästa, tegi ta jõuetuks ja ta uskus et polnud väärt enam apteekri ametit. Abtsiss Kandis- Kõrge moraaliga, kõigutamatu, pealtnäha karm, aga tegelikkuses sooja südamega
teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeeriumi ülesandeks sai riigi majanduse üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumine, kaubanduse ja tööstuse korraldamine. Struktuuris oli kantselei, tööstusosakond koos patendiametiga, mäeosakond, kaubandusosakond koos proovikojaga, otsekoheste maksude valitsus, riigi kinnisvarade maksuamet, iseäralik tulu- ja ärimaksu komitee, riigikassa, tollivalitsus ja aktsiisivalitsus. Pidevate muutmiste tulemusel oli majandusministeeriumi struktuur 1940.aastal järgmine: - üldosakond (endine kantselei), kus oli ka laevandusinspektori ametikoht ja kes tegeles laevanduse küsimustega ning pidas kontakti merekaubanduse ettevõtjatega - kaubandusosakond, kuhu kuulusid kaubanduse korraldamisega seotud
loomeideid (ANK-64); ● Sotsialistlik realism ei kadunud, kuid ei domineerinud. Jüri Arrak: Tsirkus Inimesed esemetega Aili Vint: Must meri Kivi kaldavees Toomas Vint: Mäng Malle Leis: Kirjanik Mari Saat Autoportree 1970ndate kunst ENSVs: ● Ülimalt esteetiline; ● Tehniliselt väga kõrgel tasemel; ● Teadlikult välditi otsekoheste hinnangute andmist ühiskonnaelule ja poliitikale; ● Sotsialistliku realismi mõju eesti kunstile oli märkimisväärselt vähenenud; ● Oma seisukohti väljendati osavalt peidetud kujundite ja värvikombinatsioonide abil. EESTI KUNST 1980NDATEL 1970.ndate lõpp ja 1980.ndate algus: ● Masendus ja väljapääsu puudumine; ● Võõrandumine ühiskonnast, mille reeglid ei olnud vastuvõetavad ja mille muutmine tundus sel hetkel
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
1905. aasta revolutsioon Eestis oli Eestis 1905. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril (vkj 17. oktoobril) manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks". Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.[1] 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, mis kestis kuni 1908. aasta 15. septembrini, mil see asendati “tugevdatud valvuskorraga” (kehtis kuni 1911. aastani). Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed Teataja, Uus
annaabi.ee 
